Link aretuseeskirjale: ARETUSEESKIRI 2018 – 2022
ŠVEITSI VALGETE LAMBAKOERTE ARETUSEESKIRI 01.01.2018
Kinnitatud EKL volinike koosolekul ………………. (28.11.2017)
Šveitsi valge lambakoera tõuaretuse eesmärgid ja strateegia nende saavutamiseks
Vastu võetud touühingu üldkoosolekul 22.05.2017
Sisukord
1. KOKKUVÕTE ………………………………………………………………………………………………………………….. 2
2. TÕU TAUSTAANDMED ……………………………………………………………………………………………………. 3
3. TÕUÜHING JA SELLE AJALUGU ……………………………………………………………………………………. 5
4. PRAEGUNE OLUKORD ……………………………………………………………………………………………………. 5
4.1. Populatsiooni suurus ja koosseis ……………………………………………………………………………………. 5
4.2. Iseloom ning kasutus- ja tööomadused ………………………………………………………………………… 11
4.3. Tervis ………………………………………………………………………………………………………………………… 14
4.3.1. Pärilikud haigused ja nende kontroll …………………………………………………………………….. 15
4.4. Välimus …………………………………………………………………………………………………………………….. 17
5. KOKKUVÕTE VAREM KEHTINUD ARETUSEESKIRJA MEETMETE RAKENDAMISE
TULEMUSTEST …………………………………………………………………………………………………………………. 17
6. ARETUSE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD ………………………………………………………………….. 18
6.1 Nägemus …………………………………………………………………………………………………………………….. 18
6.2. Touühingu eesmärgid …………………………………………………………………………………………………. 18
6.3. Touühingu strateegia ………………………………………………………………………………………………….. 19
6.4. Ohud ja võimalused ……………………………………………………………………………………………………. 19
6.5. Probleemideks valmistumine ………………………………………………………………………………………. 20
6.6. Aretuse eesmärkide saavutamise programm ……………………………………………………………….. 21
7. PROGRAMMI TÄITMISE KONTROLL ………………………………………………………………………….. 21
8. ALLIKAD ……………………………………………………………………………………………………………………….. 21
9. LISAD ……………………………………………………………………………………………………………………………… 21
2
1. KOKKUVÕTE
TAUST
Valge lambakoera tõugu tunnustas FCI ametlikult 2002. aastal, FCI standard 347 tõunimetusega Šveitsi
valge lambakoer, mille aretus on Eestis aretusalusbaasi loomisjärgus. Kuigi Šveitsi valge lambakoer on
pärit Saksa lambakoerast, on tema aretus olnud eraldi aretustõuraamatutena juba 1960. aastatest nii
Põhja-Ameerikas kui ka hiljem Euroopas. Eestis suunab Šveitsi valgete lambakoerte aretust touühing
Eesti Valgete Lambakoerte Touühing (EVLÜ), kes on Eesti Kennelliidu liige.
POPULATSIOON
Uue tõuna on Šveitsi valgete lambakoerte populatsioon Eestis suhteliselt väike nii arvuliselt kui
geneetiliselt. Üks aretuse põhisuundasid on võimalikult laiendada tõu geenipõhja vähendamaks
sisearetusega kaasaskäivaid pärilikke haiguseid. Selle toetamiseks jagab EVLÜ kasvatajatele
informatsiooni aretuskoerte leidmiseks ja/või aitab leida kutsikaid uute verede sissetoomiseks.
TERVIS
Šveitsi valgete lambakoerte haigustest on veel üpris vähe teada ja touühingu üks tegevus on tõu
terviseuuringute kohta info kogumine. EVLÜ on kehtestanud Šveitsi valgete lambakoerte
kohustuslikeks terviseuuringuteks puusaliigeste ja küünarliigeste uuringud, soovituslik on
silmauuringud. Taustainfona on kättesaadav Soome Kennelliidu ametlik andmebaas, Rootsi Šveitsi
valgete lambakoerte andmebaas ja Eesti Kennelliidu ametlik andmebaas, mis sisaldavad ametlike
terviseuuringute tulemusi. Ameerikas tehtud uuringute andmete järgi (Health and Genetics Report) on
Šveitsi valgetel lambakoertel samad haigused nagu Saksa lambakoertel, kuid need haigused võivad
erineda mingil määral liiniti. Kuna teadaolevalt ei ole ametlikult dokumenteeritud, et tõu loomisel oleks
sisse segatud muid tõugusid, vaid Šveitsi valge lambakoer baseerub ainult Saksa lambakoeral, siis võib
eeldada, et kõik Saksa lambakoertel liiniti esinevad eri haigused on sees ka Šveitsi valgetel
lambakoertel.
VÄLIMUS, ISELOOM NING KASUTUS- JA TÖÖOMADUSED
Tõustandardi kohaselt on Šveitsi valge lambakoer: pere- ja seltsikoer, elava ja tasakaaluka iseloomuga,
kes armastab tegutsemist, tähelepanelik ja hea koolitatavusega, hea sotsiaalsusega ja pühendunud oma
omanikule, ilma provotseerimiseta mitte kunagi kartlik või agressiivne, rõõmsameelne ja lihtsalt
koolitatav mitmekülgne töö- ja spordikoer. Lähtuvalt sellest on koera tööomadused – inimesega
koostöösoov ja stabiilne naÅNrvisüsteem – väga tähtsad. Touühingu üks tegevus on suunata erilist
tähelepanu Šveitsi valgete lambakoerte iseloomu- ja tööomadustele. Vanemad aretusmaad, nagu
Saksamaa, Rootsi, Soome, Holland on kasutusele võtnud aretusnõudena iseloomutesti- ja/või
töökatsed. Töötavate ja/või sportivate Šveitsi valgete lambakoerte arv üha suureneb.
Tõu algupärane otstarve on olnud karjatamine ja Ameerikas harrastatakse seda Šveitsi valgete
lambakoertega palju. Karjatamine on Šveitsi valgele lambakoerale juba sündides kaasa antud ja õigete
iseloomuomadustega koera ei ole vaja isegi eraldi õpetada. Lisaks võidavad Šveitsi valged
lambakoerad üle maailma populaarsust nina kasutavate koertena, kuna neil on leitud väga head
tööomadused jälje ajamiseks ja nad on näidanud ennast väga edukalt otsingukoertena, samuti
igasugusel saagil ja muul sarnasel motivatsioonil põhinevates koolitusvaldkondades.
Kehaehituselt ja välimuselt on Šveitsi valge lambakoer jõuline, hästi lihaseline, keskmist kasvu,
keskmise tugevusega ja harmoonilise kehaehitusega püstiste kõrvadega lambakoer. Kuna algusaegadel
on aretus olnud eri riikides eraldiseisev ja palju on tehtud tõusiseselt niinimetatud mittesugulusaretust
ehk siis vähemalt 4–6 sugupõlve mittesugulusaretust, on selgelt eristatavad mitmeid eri vaÅNlimikutüüpi
3
Šveitsi valgeid lambakoeri. Tüübi erinevus ei ole tähtis seni, kuni koera tüüp on vastavuses
tõustandardiga. Kuna veel mitmete järgmiste aastate jooksul on maailmas valitsevaks aretussuunaks
geenipõhja laiendamine, jäävad tüüpide erinevused veel pikaks ajaks. Töötava harrastuskoera
välimikus ei oma tähtsust ühtne tüüp, vaid pigem koera vastupidavus, töövõimekus ja harmooniline
kehaehitus sooritusvõime suurendamiseks.
2. TÕU TAUSTAANDMED
Šveitsi valge lambakoera ajalugu on tihedalt seotud Saksa lambakoer ajalooga. Saksa lambakoera tõu
looja Max E. Von Stephanitz (1864–1936) on samuti Šveitsi valge lambakoera tõu looja. Tõu ajalugu
algab 1800. aastate lõpust, kui peeti esimesi lambakoerte näituseid.
Tõu sündi on kajastatud ka raamatus “The White German Shepherd Book” (Strang, Berman ja
Hiildrup, 1983). Saksa lambakoerte esiisa Hektor Linksrheim, kes hiljem nimetati ümber Horan Von
Grafrath’iks, vanaisa oli valge koer Greif (sündinud 1878. aastal), kelle omanikuks oli Baron Von
Knigge. Greif oli esimene näitustel välja toodud valge lambakoer 1882. ja 1887. aastal Hannoveris.
Greifi ja kasvataja Friedrich Sparwasserile kuulunud hundivärvusega emase koera Lotte ühendusest
sündis Horani ema Lene. Lene värvuse kohta ei ole kahjuks andmed säilinud, kuid on teada, et Lene ja
Kastori järeltulijaks sai eespool mainitud kõikide Saksa lambakoerte esiisa Horan Von Grafrath, kes
kandis edasi Greifilt päritud valge värvuse geeni. Horani vend, kuulus tšempion von Schwaben jätkas
valge geeni edasikandmist ja üks tema järeltulijatest, Berno v.d. Seewiese (sündinud 24.03.1913) oli
esimene Saksamaa Saksa Lambakoerte Ühingus registreeritud valge Saksa lambakoer.
1930. aastatel pärast Max E. Von Stephanitzi surma hakati Saksamaal pidama valget värvust
negatiivseks ilminguks, see tugevnes veelgi Hitleri võimuletulekuga, kuni 1933. aastal tunnistati valge
värvus Saksa lambakoera tõustandardis lõplikult diskvalifitseerivaks. 1960. aastate lõpuks olid valged
lambakoerad Euroopast peaaegu kadunud. Valge karvastikuga sündinud kutsikad ja nende
ilmaletulekuga seotud andmed hävitati. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas aga jätkati valgete
lambakoerte kasvatamist. Valge lambakoera säilimise eest peabki tänama Ameerika Ühendriike ja
Kanadat, kes valge lambakoera hävitamisega kaasa ei läinud, vaid teda säilitasid.
USA-sse sattusid esimesed koerad Euroopast aastal 1912. Saksamaalt importis USA-sse parimaid
näitusekoeri Ann Tracy, kelle kennelis hakkasid kohe sündima ka valged kutsikad. 1917. aastal
registreeriti USA-s esimene valge Saksa lambakoer. 1920. aastal importis H. N. Hancett Saksamaal
kasvatatud valge Saksa lambakoera Minnesotasse. Mõningate varasemate aegade parimate Saksamaa
liinide, näiteks Oeringen, The Strong Heart, Rin-Tin-Tin ja Long Worth, pesakondades sündis
tihtipeale valgeid kutsikaid.
Tõug saavutas Ameerikas üha suuremat populaarsust, kuni 1960. aastatel värviliste ja valgete Saksa
lambakoerte kasvatajate vahel tekkisid lahkhelid ja 1968. keelati AKC ja Saksa Lambakoerte Ühingu
reeglite järgi näitustel valge värvusega koerad.
1969. aastal lõid Ameerikas valgete lambakoertega tegelejad Valgete Lambakoerte Klubi (White
Shepherd Club). Tõug levis ajapikku ka Kanadasse ja Mehhikosse. Tõu tulevikku silmas pidades
osutus eriti kasulikuks professor Lorenz Neufeldi kirjutatud raamat “The Invincible White Shepherd“
(1970, Kanada). Aastal 1981 said valget värvi Saksa lambakoerad õiguse osaleda Kanadas näitustel,
kuid valge värvus ise oli soovimatu.
4
1970. aastatel toodi valged lambakoerad uuesti Euroopasse – Taani ja Šveits olid esimesed riigid, kes
valget lambakoera Ameerikast importima hakkasid. 1967. aastal tõi šveitslanna Agatha Burch USA-st
isase koera Lobo White Burch, kelle hilisemaks aretuspartneriks sai 1971. aastal Inglismaale
imporditud emane valge lambakoer Blinkbonnys White Lilac. 1973. aastal sündis kennelis Shangrilas
esimene pesakond valgeid lambakoeri Euroopas. Sellest pesakonnast võttis Kurt Kron endale emase
kutsika nimega Shangrilas Sweetygirl, Kron hakkas hiljem kenneli von Kron nime all valgeid
lambakoeri aretama. Saksamaale jõudis valge lambakoer tagasi alles 1981. aastal, kui Martin
Faustmann (1927–1994) tõi aretuskoerteks Taanist isase Kanada-Ameerika valge lambakoera
Champion von Kroni ja USA-s aretatud emase Kanada-Ameerika valge lambakoera Kron’s Rani von
Finni. Hollandisse jõudis valge lambakoer 1985. aastal, kui hollandlane Jan Jansen importis kolm koera
Martin Faustmannilt Saksamaalt ning umbes samal ajal importisid ka Henk ja Anja Timmermans
Kanadast Hoofprint kennelist Joanne Chany käest kaks koera Hoofprint Utopia ja Hoofprint Ocan.
Nüüdseks on Euroopas valgeid lambakoeri juba mitmekümneid tuhandeid ja aastal 2002 tunnustas FCI
valge lambakoera tõuna Šveitsi valget lambakoera (number 347) ja tõug kuulub esimesse rühma.
2003. aastal toodi Eestisse esimesed kaks Šveitsi valget lambakoera ning 2012. aasta alguses oli Eesti
Kennelliidu registrisse kantud juba üle 250 isendi, 2017. aasta alguseks 559 koera. Eestis registreeritud
koerte esivanemad on pärit Hollandi, Ameerika Ühendriikide, Tšehhi, Brasiilia, Inglismaa, Saksamaa,
Rootsi ja Prantsusmaa tõuraamatute aretusest. Eestis on tekkinud oma aretusbaas, mille kvaliteet on üle
maailma nii palju tunnustatud, et Eesti aretusest on koeri eksporditud Ameerika Ühendriikidesse,
Kanadasse, Saksamaale, Soome, Leetu, Venemaale, Hollandisse, Rootsi, Hispaaniasse, Bahreini,
Serbiasse, Monacosse, Austriasse ja Itaaliasse. Erinäituste erikohtunikud Hollandist ja Šveitsist on
samuti tunnustanud Eesti koerte kvaliteedi taset ja võrrelnud seda selliste maailmas tunnustatud valgete
lambakoerte vanade aretusmaadega nagu Šveits, Holland, Saksamaa ja Austria.
Tõule aluse pannud koerad
Tuntud Šveitsi valge lambakoera tõu uurija ja kasvataja hollandlane Ruut Tilstra on oma raamatus ”Uit
de schaduw in het licht, De Witte Herder” välja toonud kaheksa Euroopas tõule aluse pannud koera.
1) Lobo White Burch 05.03.1966–14.09.1980
Kasvataja I. H. Vancleave (USA), Omanik Agatha Burch (Šveits)
2) Cindy von Ronanke 05.07.1982–
Kasvataja Martin Faustmann (Saksamaa), Omanik Axel Stommel (Saksamaa)
3) Biene vom Wolfsgehege 10.10.1983–
Kasvataja Erika Meinert (Saksamaa)
4) Mona Kirby von Ronanke 04.05.1985–
Kasvataja Martin Faustmann (Saksamaa), Omanik Italo Drube (Saksamaa)
5) Wayn Condor von Ronanke 28.05.1987–14.10.2003
Kasvataja Martin Faustmann (Saksamaa), Omanik Pia & Dieter Modl (Austria)
6) Basko of the White Stars 28.07.1987–30.07.2001
Kasvataja Angelika Pleh, Omanik Birgit Stoll (Saksamaa)
7) Hoofprint Ocan 06.10.1987–
Kasvataja Joanne Chanyi (Kanada), Omanik Anja & Henk Timmermans (Holland)
8) Panther vom Wolfsblut 11.02.1989–
Kasvataja Walter Gembus (Saksamaa)
5
3. TÕUÜHING JA SELLE AJALUGU
Eesti Valgete Lambakoerte Touühingu (EVLÜ) moodustasid 2006. aasta mais kolm Šveitsi valgete
lambakoerte aretusele, koolitusele ja kasvatamisele pühendunud isikut. EVLÜ on Eesti Kennelliidu
liige alates 15.06.2006.
Touühingu loomise peamine eesmärk oli vajadus üha suuremat populaarsust võitva Šveitsi valge
lambakoera tõuaretuse, koolituse ja kasvatuse suunamise ning nende omanike tugiorganisatsiooni
järele.
Loodud ühingu pohiülesanne on Šveitsi valgete lambakoerte omanike ühendamine vabatahtlikusse
organisatsiooni, võistluste, erinäituste, koolituste ja muude tõuga seotud ürituste organiseerimine ja
korraldamine ning Šveitsi valgete lambakoerte omanike ja kasvatajate nõustamine, kujundades samas
mõistvat suhtumist loodusesse ja loomadesse ning tõstes teadlikkust koerte inimühiskonda sobimise
vajalikkusest.
Soovides anda oma panuse ühiskonda, aitab ühing aktiivselt kaasa ka varjupaikades olevatele Šveitsi
valgetele lambakoertele või nendega sarnanevatele koertele uute omanike leidmisele. EVLÜ on
mõeldud kõikidele tõust huvitatutele ning liikmeks võib olla ka mitte selle tõu omanik või üldse koera
mitte omav inimene. EVLÜ on toredate, üksteisest lugupidavate ja koeri armastavate inimeste ühing.
Eesti Valgete Lambakoerte Touühingu liikmete arv on aastate lõikes kõikunud, aastatel 2006 – 2013
püsis suurusjärgus 20 liiget, alates 2014 aastast suurusjärgus 35 liiget. 2016. aastal tähistas touühing
10. tegevusaastat. 2017. aasta maikuu seisuga kuulub ühingusse 34 liiget.
4. PRAEGUNE OLUKORD
4.1. Populatsiooni suurus ja koosseis
Šveitsi valgete lambakoertega on tegeletud pikka aega nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas juba enne
FCI poolt tunnustamist 2002. aastal. Pärast ametliku tõutunnustuse saamist registreeriti kõik Šveitsi
valged lambakoerad enamikul juhtudel otse FCI registrisse. Mõnedes maades, näiteks Saksamaal, on
olemas aga omavahel konkureerivaid touühingud, mille tõttu pääseb ainult osa valgeid lambakoeri otse
FCI registrisse. Varem enamikes maades kasutusel olnud avatud tõuraamatud on sulgemisel ja tõugu
uusi koeri enam sisse võtta ei õnnestu. Seega jäävad FCI 347 tõust väljapoole mitmed Saksamaa eri
tõuraamatutes olevad isendid, keda üleminekuperioodil FCI registrites arvele ei võetud. Samuti takistab
Šveitsi valgete lambakoerte ülemaailmse populatsiooni määramist asjaolu, et Põhja-Ameerikas ei
tunnustata tõugu veel senini ja kõik Šveitsi valged lambakoerad on arvel Saksa lambakoertena. Sama
olukord valitseb ka mõnedes muudes maades väljaspool FCI piirkonda, näiteks Inglismaal.
Euroopa tõuraamatute sulgemise tagajärjel on tõenäoline, et ka need eraldiseisvates tõuraamatutes
registreeritud isendid jäävad ametlikust FCI 347 tõuregistrist välja. Teadmata on ka, mis saab nendest
tõuraamatutest edasi, kas jääb siiski eraldi valge Saksa lambakoer või suudetakse Šveitsiga kokkulepe
sõlmida. Teada on, et Ameerikas UKC registris valge lambakoera tõuraamatut pidav organisatsioon
soovib astuda Šveitsi valgete lambakoerte standardit hoidva ühinguga läbirääkimistesse, kuid Šveitsi
poole soov on käesoleva dokumendi koostamise ajal teadmata. Kuigi valgete lambakoerte
populatsiooni suuruse määramine on praegu suhteliselt võimatu, on siiski teada, et see on kiirelt kasvav
kogu Euroopas.
6
Algupärane, enamikus Euroopa riikides FCI tunnustatud Šveitsi valge lambakoer pärineb ainult
kaheksast koerast. Uute koerte juurde toomine ja tõusse võtmine on seda laiendanud, kuid hoolimata
sellest tuleb tõdeda, et kogu Kesk-Euroopa valgete lambakoerte geneetiline põhi on väga väike ja
peaaegu kõik koerad on üksteisega sugulased. Uute vereliinide tõugu sissetoomine oleks jätkuvalt kogu
tõu säilimise ja tervise nimel ülemaailmselt tähtis, kuid tõuraamatute sulgemise tõttu on hakatud välja
töötama uusi aretusstrateegiaid.
Kuna Eestis ei ole enne tõu FCI tunnustamist valgeid lambakoeri olnud ja valgeid Saksa lambakoeri ei
ole ka sisse toodud, ei ole Eestis ühtegi valget Saksa lambakoera FCI Šveitsi valge lambakoerana
arvele võetud – vastupidiselt Soomele, kus valgeid lambakoeri oli juba enne ametlikku tunnustamist ja
kuhu on sisse toodud palju Ameerikas ja Inglismaal registreerituid valgeid Saksa lambakoeri.
Eestis praeguseks registreeritud koerte esivanemad on pärit Hollandi, Ameerika Ühendriikide, Tšehhi,
Brasiilia, Inglismaa, Saksamaa, Rootsi ja Prantsusmaa tõuraamatute aretusest. Eestis on tekkinud oma
aretusbaas, mille kvaliteet on üle maailma nii palju tunnustatud, et Eesti aretusest on koeri eksporditud
Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Saksamaale, Soome, Leetu, Venemaale, Hollandisse, Rootsi,
Hispaaniasse, Bahreini, Serbiasse, Monacosse, Austriasse ja Itaaliasse. Erinäituste erikohtunikud
Hollandist ja Šveitsist on samuti tunnustanud Eesti koerte kvaliteeditaset ja võrrelnud seda selliste
maailmas tunnustatud valgete lambakoerte vanade aretusmaadega nagu Šveits, Holland, Saksamaa ja
Austria.
Eestisse toodi esimesed kaks valget lambakoera 2003. aastal ning 2017. aasta alguses oli Eesti
Kennelliidu registrisse kantud juba üle 559 isendi. Selle aja jooksul on sündinud kokku 227 kutsikat 19
emaskoeralt ja 22 isaskoeralt.
Tabel 1
Sündinud pesakonnad kennelite lõikes 2004 – 2011
Kennelid Erinevaid
emaseid
Kutsikaid kokku
(2004–2011)
Born to Win White 11 111
Estrellest 2 42
Fest Kiefer 1 7
Kauruna 1 7
Rutta’x 1 6
White Gold Dream 1 21
Ilma kennelinimeta 2 33
Kokku 19 227
Tabel 2
Sündinud pesakonnad kennelite lõikes 01.01. 2012 – 24.03.2017
Kennelid Kasvataja Erinevaid
emaseid
Kutsikaid
kokku/pesakondi
(01.01.2012-24.03.2017)
Born To Win White
Monika Laneman
Heli Laneman
9* 83/11
Born To Win Warrior
Monika Laneman
16* 137/20
7
Estrellest
Urve Lageda
1 25/4
White Gold Dream
Liia Juhani
1 8/1
Created For You
Leili Kang
1 7/1
Bright and White
Kadi Kreis
1 3/1
Rutta’x Royality
Rutt Tamm
1 2/1
Heart of Spark
Ingrid Müürsepp
1 9/1
Ilma kennelnimeta
Väino Malm 1 18/2
Marit Raag
1 7/1
Maria Åhman
1 16/2
Sofija Uzlova
1 7/1
KOKKU
28* 322 koera/46 pesakonda)
* Kennelites Born To Win White ja Born To Win Warrior kattub 7 aretuses kasutatud emast koera
Ülejäänud EKL-i registris olevad koerad on imporditud eri riikidest, nagu Holland, Saksamaa, Tšehhi,
Rootsi, Soome, Läti ja Leedu.
Aretuses osalenud imporditud koerad
Tabel 3
Aretuses osalenud imporditud koerad perioodil 2004–2011
Koera nimi Sugu Riik Sünd Pesakondi Järglaseid
kokku
Nice of You to Come Bye Almighty Emane Holland 2003 3 21
Elvira Taien Emane Tšehhi 2003 2 13
Arizona W Bohemia Mandiga Emane Tšehhi 2004 3 15
Achiever of the Heart Of Lothian Emane Holland 2005 1 10
Olivia Onyx van Vlerckenstejin Emane Holland 2005 1 9
Anschy Nat’s Snowdrop Emane Läti 2003 3 22
Einstein Isy Of The Heart Of Lothian Isane Holland 2004 2 15
Svarzekoks Buick Le Sabre Emane Soome 2005 1 7
Flipper Fria of the Heart Of Lothian Isane Holland 2005 1 11
Herakles Muo Of The Heart Of Lothian Isane Holland 2007 3 13
Evridikke Lucky Luna Aramy Emane Läti 2003 6 40
Joulumaan Arctic Oodi Lucia Emane Soome 2008 1 6
8
Tabel 4
Aretuses osalenud imporditud emased koerad perioodil 01.01. 2012 – 24.03.2017
Koera nimi Sugu Riik Sünd Pesakondi Järglaseid
kokku
GERA GREAT AND WONDERFUL OF
ANGELOTTI
Emane Venemaa 2015 1 7
SANTANA VEJUONOS ŠERKŠNAS
Emane Leedu 2014 1 7
JOULUMAAN REVONTULEN TULIKUUMA
Emane Soome 2014 1 4
BRENDA AKBO-PARCHOVANY
Emane Slovakkia 2010 1 4
FENNA VOM HAUS ECKENFELS
Emane Saksamaa 2010 1 5
SAFE KEEPER’S AIN’T NO FOOL
Emane Soome 2006 1 4
ANGRY BRIGADE’S THUNDER TIGER
Emane Soome 2012 1 7
BRIGHT LIGHT FROM KONTRASTAS
Emane Leedu 2008 1 3
EXTREME FROM KONTRASTAS
Emane Leedu 2005 1 5
Tabel 5
Aretuses osalenud imporditud isased koerad perioodil 01.01. 2012 – 24.03.2017
Koera nimi Sugu Riik Sünd Pesakondi Järglaseid
kokku
GOMER LA BLANKPAPILIO
Isane Tšehhi 2008 1 6
STARCRAFT OF WHITE ENERGY
Isane Saksamaa 2013 3 25
IDEFIX Z VESELE RODINY
Isane Tšehhi 2014 1 7
WAROGGI NAJEEBA
Isane Soome 2005 1 8
ANGRY BRIGADE’S LUMIUKKO
Isane Soome 2010 2 15
CALDWELL W. BOHEMIA MANDIGA
Isane Tšehhi 2006 3 18
WAROGGI MITRAJIT
Isane Soome 2008 1 2
TAGABO PRIMA PAJAS
Isane Rootsi 2010 1 7
MAD MAX VOM SUTUMER-GRUND Isane Saksamaa 2009 1 2
9
KUSTOM KARAKE’S DHAULAGIRI’S-YETI
Isane Soome 2010 1 7
HERAKLES MUO OF THE HEART OF
LOTHIAN
Isane Holland 2007 2 16
CHEROKEE BALTIC BEAUTY DU BOIS DES
TERNES
Isane Prantsusmaa 2007 1 9
FERROW KING Z RANČE MONTARA
Isane Tšehhi 2010 1 11
Tabel 6
Aretuses kasutatud isased koerad perioodil 2004–2011
Nimi Riik Sugu Järglaseid
1 Einstein Isy Of The Heart Of Lothian NL Isane 15
2 Herakles Muo Of The Heart Of Lothian NL Isane 13
3 Born to Win White General EST Isane 19
4 Barvestads Desoto SWE Isane 7
5 Flipper Fria of the Heart Of Lothian NL Isane 11
6 Royal von Tasz Classic USA Isane 18
7 Caldwell W Bohemia Mandiga CZ Isane 19
8 Bartholomeus Des Guardiens De Pacte FR Isane 6
9 Bright Fairview vom Weissen Fang NL Isane 7
10 Akhiro vom Altvilstal GER Isane 4
11 Snamerto Staomner UK Isane 9
12 Cristal Moons Twinkling Ice NL Isane 7
13 Pathfinder Baltic Selerija LV Isane 7
14 Hugo von de Timberhoeve NL Isane 6
15 Surefire Obi van Kinobi USA Isane 17
16
Cherokee Baltic Beauty du Bois de
Ternes
FR
Isane 6
17 Marco Sunny vom Fürstenberg GER Isane 6
18 Buffalo Bill of Arida Farm CZ Isane 7
19 Joulumaan Valkee Peera FIN Isane 9
20 Finn vom Sutumer Grund GER Isane 7
21 Gringo of White Finess AUT Isane 6
22 Born to Win White Judge EST Isane 8
Kokku 214
Tabel 7
Aretuses osalenud imporditud isased koerad perioodil 01.01. 2012 – 24.03.2017
Nimi Riik Sugu Järglaseid
1 BORN TO WIN WHITE YANKEE EST Isane 8
10
2
GOMER LA BLANKPAPILIO
CZ
Isane 6
3
BORN TO WIN WHITE THOR
EST
Isane 7
4
BORN TO WIN WHITE ZORRO
EST
Isane 63
5
BORN TO WIN WHITE OUTLAW
EST
Isane 62
6
BORN TO WIN WHITE GENERAL
EST
Isane 16
7
STARCRAFT OF WHITE ENERGY
GER
Isane 25
8
IDEFIX Z VESELE RODINY
CZ
Isane 7
9
BORN TO WIN WHITE SPARTACUS
EST
Isane 9
10
WAROGGI NAJEEBA
FI
Isane 8
11
ANGRY BRIGADE’S LUMIUKKO
FI
Isane 15
12
CALDWELL W. BOHEMIA MANDIGA
CZ
Isane 18
13
BORN TO WIN WHITE JUDGE
EST
Isane 8
14
WAROGGI MITRAJIT
FI
Isane 2
15
TAGABO PRIMA PAJAS
SWE
Isane 7
16
MAD MAX VOM SUTUMER-GRUND
GER
Isane 2
17
KUSTOM KARAKE’S DHAULAGIRI’SYETI
FI
Isane 7
18
HERAKLES MUO OF THE HEART OF
LOTHIAN
NL
Isane 16
19
BORN TO WIN WHITE LEGEND
EST
Isane 19
20
CHEROKEE BALTIC BEAUTY DU BOIS
DES TERNES
FR
Isane 9
21
FERROW KING Z RANČE MONTARA
CZ
Isane 11
Kokku 322
Tõuaretuses on populatsiooni mõistes tehtud pesakondi suhteliselt paljude eri isenditega. Samuti on
paaritatud eri emaseid võimalikult mitmete isastega. Praeguse aretusbaasi põhjal on võimalik teha kahe
11
sugupõlve raames aretuskombinatsioone ilma viie sugupõlve sugulusaretust tegemata.
Laias plaanis on Eesti tõuaretusele populatsiooni mõistes kasulikum, kui iga isend saaks ühe
pesakonna, kui et mõned parimad isendid saaksid väga palju pesakondi. Aretusisendid, kellega on
tehtud või tehakse mitmeid pesakondi, on maksimaalselt hea kvaliteediga ja järeleandmisi
aretusisendile ei tehta. Eriti tähtis on, et väga madala kvaliteediga isendid ei saaks aretusreeglite
puudulikkuse tõttu palju pesakondi. Lähisugulusaretust 2–3 sugupõlves tuleb tõu arengu
tulevikuseisukohast vältida.
4.2. Iseloom ning kasutus- ja tööomadused
Tõustandardi kohaselt on Šveitsi valge lambakoer: pere- ja seltsikoer, elava ja tasakaaluka iseloomuga,
kes armastab tegutsemist, tähelepanelik ja hea koolitatavusega, hea sotsiaalsusega ja pühendunud oma
omanikule, ilma provotseerimiseta mitte kunagi kartlik või agressiivne, rõõmsameelne ja lihtsalt
koolitatav mitmekülgne töö- ja spordikoer.
Euroopas võidab Šveitsi valge lambakoer üha rohkem harrastuskoerana populaarsust. Samuti kasvab
Eestis treeningplatsidel ja võistlustel osalevate valgete lambakoerte arv. Eesti Kennelliidu ajakiri Koer
avaldas 2010. aasta koolitusvaldkonna kokkuvõtted, kus KK-s on tõugude arvestuses Šveitsi valged
lambakoerad osalejate arvukuselt Saksa lambakoerte ja dobermannide järel 3. kohal ning SK arvestuses
on Šveitsi valged lambakoerad bordercolliede järel koguni 2. kohal.
Tähtsamad tulemused:
2011
Eesti Kennelliidu 2011. aasta spordikoera konkursil PJK/FH kategoorias saavutas meeskond Born to
Win White General ja Monika Laneman esikümnes 3. koha.
2011. aasta agility maailmameistrivõistlustel esindas valgete lambakoerte tõugu Eesti meeskonda
teisena kvalifitseerunud meeskond Born to Win White Hugo ja Marje Piiroja.
2012
Eesti Kennelliidu 2012. aasta spordikoera konkursil PJK/FH kategoorias saavutas meeskond Born to
Win White General ja Monika Laneman 2. koha.
2014
Eesti Kennelliidu 2014. aasta spordikoera konkursil PJK/FH kategoorias saavutas meeskond Born To
Win White Almighty ja Monika Laneman 3. Koha
Politsei- ja Piirivalveameti 96.aastapäeva aktusel tunnustati tänukirjaga White Gold Dream Alfix’it ja
Margot Luukast.
2015
14.-17.05.15 osales esimene Šveitsi valge lambakoer Born To Win White Almighty ja koerajuht
Monika Laneman IPO-FH-MM 2015 Dmitrevis, Venemaal.
2016
23.-24.aprill 2016 toimusid esimesed Eesti Meistrivõistlused maa-ala otsingus.
White Gold Dream Alfix ja Margot Luukas pälvisid 5. koha
Šveitsi valged lambakoerad 2016. aasta kokkuvõttes Eesti Kennelliidu Aasta Parimate Sportkoerte
TOP10-s:
• IPO-R (pääste) kategoorias White Gold Dream Alxix ja Margot Luukas 5.kohal
• PJK/FH (jälg) kategoorias Born To Win White Target ja Kersti Pink 7.kohal
KK (kuulekus) kategoorias on Born To Win White Target ja Kersti Pink 12.-13.kohal.
2010. aastal tegid veitsi valged lambakoerad koolitusaladel kokku 108 starti, millest tulemus saavutati
12
83 korral (77%-l startidest). 59 võistlusel ja 18 eksamil osales kokku 18 Šveitsi valget lambakoera,
neist 10 emast ja 8 isast koera. Keskmine osalenud koera vanus oli 3,2 aastat.
Tabel 8 Eestis elavate Šveitsi valgete lambakoerte koolitusaladel osalemine 2012 – 2016
2012 2013 2014 2015 2016
Starte kokku 76 95 103 110 104
Tulemuslikkus (%) 68% 76% 59% 54% 56%
Osalenud koeri emaseid/isaseid 16 11e/5i 15 11e/4e 14 11e/3i 14 10e/4i 14 7e/7i
A-jäljekatse 0 0 1/1 0 1/1
AD (starte/erinevaid koeri) 0 2/2 1/1 0 0
Agility (starte/erinevaid koeri) 24/3 45/3 75/2 72/3 78/2
BH test (starte/erinevaid koeri) 1 3/3 3/3 7/7 1/1
FH (starte/erinevaid koeri) 2/1 1/1 2/1 0 0
IPO-R-RV (starte/erinevaid koeri) 4/3 3/3 2/1 0 2/2
KK (starte/erinevaid koeri) 29/13 23/12 10/6 10/4 20/9
PJK (starte/erinevaid koeri) 2/1 0 1/1 1/1 2/1
SK (starte/erinevaid koeri) 14/1 18/6 8/4 3/2 0
Võistlustel ja eksamil osalenud koerte arv on aastatel 2008–2016 püsinud sama, kuid on kasvanud
startide arv. Šveitsi valgeid lambakoerad teevad kaasa peaaegu kõikidel Eestis harrastatavatel
koolitusaladel. Šveitsi valged lambakoerad on sagedad osalejad kuulekusealade BH, KK, SK eksamitel
ja võistlustel. Tulemuslikud ollakse põllujälje katses PJK ja erijälje katses FH. 2015. Aastal osales
esimene Šveitsi valge lambakoera IPO-FH-Mmil, koer oli aretatud Eestis. Harrastatakse kõrgema
astme agility’t ja rahvusvahelise päästekoerte katse ala IPO-Ri. Arvestades asjaolu, et Eestis saavutati
esimene koolitustulemus Šveitsi valge lambakoeraga 2005. aastal, on 11 aasta jooksul valgete
lambakoerte koolituses toimunud märkimisväärne areng ning koolitusaladel osaleb tulemuslikult järjest
endam Eestis aretud koeri.
Valge lambakoer on aktiivse harrastuskoerana kasutusel paljudes teisteski Euroopa riikides, näiteks
Saksamaal, Soomes, Rootsis, Austrias, Tšehhis. Enim võib Šveitsi valget lambakoera leida
kuulekuskoolituse ja jäljekoolituse aladelt, kuid mõningates riikides, näiteks Saksamaal, Austrias ja
Tšehhis, ka kaitsekoolituse aladelt. Hollandis on mõned Šveitsi valged lambakoerad väga tugevad
agility valdkonnas.
Šveitsi valget lambakoera tuleb aretada kui mitmekülgset harrastuskoera, kes sobib aktiivsele ja/või
erinevatest aktiivsetest koeraspordialadest huvitatud inimestele harrastuskoeraks. Kuigi Šveitsi valge
lambakoer on pärit Saksa lambakoerast, ei ole tõu FCI 347 standardi järgi ette nähtud töökatseid. Eri
riikide touühingud on selle tõttu kehtestanud Šveitsi valgetele lambakoertele kas oma aretuskontrollid
või iseloomutestid, et tõu tööomadusi säilitada. Rootsi touühing suutis pärast kümneaastast taotlemist
Rootsi Kennelliidus saada alates 01.01.2010 Šveitsi valgete lambakoerte tõule FCI 347 teenistuskoerte
õigused ja lisaks on neil kohustuslik MH iseloomu kirjeldustest. Soomes on aretusnõuetes sees
positiivselt läbitud teenistuskoerte iseloomutest LTE või ametlik koolitustulemus rahvusvahelistelt
teenistuskoerte aladelt, näiteks FH või IPO. Saksamaal on kaks touühingut, millest ühes (RWS) on
aretuskontroll olnud aretusnõudena kohustuslik juba aastaid. Aastal 2010 täiendas RWS oma
aretuskontrolli nõudeid ning toodi sisse eri instinktide hindamine ja vabal valikul on võimalik teha ka
aretuskontroll kaitsesoorituses.
13
Tõu algupärane otstarve on olnud karjatamine, mida Ameerika Ühendriikides harrastatakse Šveitsi
valgete lambakoertega palju. Karjatamine on Šveitsi valgele lambakoerale juba sündides kaasa antud ja
õigete iseloomuomadustega koera ei ole vaja isegi eraldi õpetada. Lisaks on Šveitsi valgetel
lambakoertel väga head tööomadused jälje ajamiseks ning igasuguseks saagil ja muul sarnasel
motivatsioonil põhinevaks koolituseks, nagu agility, flyball, kuulekuskoolitus, sõnakuulelikkus,
põllujälg jms. Šveitsi valge lambakoer sobib oma heade koolitusomaduste ja tugeva töötegemise soovi
poolest hästi kasutamiseks agressiivsust mittenõudvates tegevustes töökoerana, nagu päästeteenistuses,
narkootikumide ja esemete otsimises, pimeda juhtkoerana jms. Valgetes lambakoertes on ka liine, kust
pärit koerad on võimelised kaitsekoolituseks.
Iseasi on, kas Šveitsi valge lambakoer kui tõug peaks üldse olema kaitsekoolituseks sobiv. Ühtepidi on
maailmas palju lambakoera tõugusid, kes praegu ei ole kaitsekoolitusplatsil võimelised tegema sellist
sooritust, mida tegelikult peetakse teenistuskoerte liigituse alla kuuluvate tõugude pärusmaaks ja
kohustuseks. Teistpidi jälle on Šveitsi valge lambakoer kui tõug otseselt pärit Saksa lambakoera tõust
FCI 166. Paljusid kasvatajaid üle maailma paneb muretsema Saksa lambakoerast pärit Šveitsi valge
lambakoera kui tõu ülikiire taandareng ja tööomaduste kadumine. Tõmmates paralleele mõningate
teiste tõugudega, võib siinkohal näiteks tuua kolli, keda kaitsetreeninguplatsil praegu enam ei kohta,
kuigi varasematest aegadest mäletatakse neid kaitsekoolituses tegutsemas.
Tõsiasi on see, et ei ole võimalik aretada tööomadusi, kui kasvataja ise ei koolita oma koeri ja ei tea,
mida tööomadused tähendavad. Šveitsi valge lambakoer on standardi järgi rõõmsameelne ja
õpihimuline töökoer, mis tähendab, et nende omaduste säilimisele ja arendamisele tõus tuleb kindlasti
rõhku panna. Hea koera olemus on tasakaalukas, uudishimulik, enesekindel, sobivalt aktiivne, rahuneb
kiirelt ja teda on võimalik käsitleda. Koer peab olema tegutsemistahteline, süttima kiiresti, töötama
heas meeleolus, olema aktiivne ja nautima tegutsemist. Koeral peab olema selgesti väljenduv
karjainstinkt ja omanikule meeldida püüdmise soov, saagiinstinkt ja kuni ahnuseni minev söögiisu,
aktiveeritav kaitseinstinkt ja võitlustahe, töökindlus ning võime hoida selget pead ja tegutseda ka
stressiolukorras.
Kuna Šveitsi valge lambakoera tõug on populaarne, tehakse pesakondi tihtipeale valel eesmärgil, jättes
tähelepanuta tõu tegeliku otstarbe. Selle tõttu on tõus üha rohkem esinema hakanud
iseloomuprobleemina argust ja lisaks on näha tööomaduste kadumist. Tõustandard lubab valgele
lambakoerale eemalehoidlikkust inimeste suhtes, kuid mitte argust ja ebastabiilset, korrast ära
naÅNrvisüsteemi.
Argus iseloomuprobleemina tõus võib areneda lausa sellisele tasemele, et koer satub paanikasse
võõrastes kohtades, kui võõras inimene tahab teda puudutada ja/või isegi ründab teda katsuda tahtvat
inimest. Selliste iseloomuprobleemidega koerad ei sobi tänapäeva ühiskonda ja selliste koerte aretuses
kasutamist tuleb vältida. Kuna seda probleemi esineb tõus suhteliselt palju, tuleb sellesse väga tõsiselt
suhtuda. Aretusvalikute tegemisel peavad kasvatajad silmas pidama tulevikuperspektiivi.
Kindlasti tuleb vahet teha tõus esineva umbusklikkuse ja tõsiste iseloomuprobleemide vahel.
Umbusklikkus on tõule omane ja kaasa antud, kuid see ei tohiks kunagi välja areneda paanikaks.
Paanikasse võib sattuda ka koer, kes ei ole tavaliselt umbusklik, kuid ootamatus situatsioonis või
võõras kohas ei suuda taluda võõrast olukorda või võõraste puudutust. Tihtipeale tuleb see välja
näituseringis, kuid selle jaoks on võimalik enamikku sellistest koertest välja õpetada. Kuid paugukatse
ja iseloomutest toovad sellised küljed alati välja ning ainult nende alusel on võimalik koera tegelikult
hinnata. Koerad, keda on võimalik õpetada pauku taluma, ei pea olema aretusest välja arvatud, sest
sellisel juhul on neil siiski mingil tasemel korras naÅNrvisüsteem, mis kompenseerib ühe probleemi teise
14
omadusega. Suurimaks probleemiks on koerad, keda ei ole isegi mitte õpetada pauku taluma ja kes
sellest alati paanikasse satuvad. Aktiivse koera paanikahoog väljendub rabelemises ja suutmatuses
maha rahuneda. On olemas ka pehmet tüüpi allaheitlikke koeri, kelle paanikahoog väljendub ühe koha
peal seismises ja värisemises. Sellele tuleb kõikidel kasvatajatel tähelepanu pöörata ja hoolimata
sellest, kui armas oma koer on, tuleb aretust planeerides arvesse võtta, et mõne põlvkonna pärast
sellised koerad enam aretusse ei pääse. Praegu on Eesti valgete lambakoerte populatsioon liiga väike, et
kehtestada mingeid piiranguid tõus nii tugevalt esinevale probleemile, kuid eesmärgiks tuleb võtta kahe
põlvkonna jooksul iseloomu tugevat parandamist kas või selle tõttu koerte anatoomilisele välimikule
järeleandmisi tehes. Samuti peavad seda silmas pidama näitustel hindavad kohtunikud ning
paanitsevale koerale ei tohiks head tulemust anda, hoolimata sellest, kui ilus koer on. Seda teevad
praeguseks näiteks paljud Soome, Rootsi, Norra ja Valgevene kohtunikud, kes jagavad
iseloomuprobleemide tõttu madalamaid näitusehindeid.
Soomes on Šveitsi valgel lambakoeral alates 2006. aastast teenistuskoerte õigused ja tšempionitiitli
kinnitamiseks peab olema läbitud iseloomutest, BH katse või mõni rahvusvaheliselt tunnustatud
teenistuskoerte katse.
Mõned maad on juba kasutusele võtnud aretuskontrollina iseloomutesti ja/või töökatsed, kuid Eestis on
selle kehtestamiseks veel liiga väike Šveitsi valgete lambakoerte populatsioon. EVLÜ tegeleb aktiivselt
valgete lambakoerte kui harrastuskoerte populariseerimisega ja töötavate valgete lambakoerte arv
suureneb. Valgete lambakoerte koolitamisega tegeledes ja paugukatseid läbides on selgelt näha,
millistel koertel on stabiilne ja/või kiiresti taastuv naÅNrvisüsteem. Testides, millised koerad on
võimelised pauku taluma, on võimalik koera omanikel ja kasvatajatel paremini määrata oma koerte
iseloomu ja teha paremaid aretusotsuseid.
4.3. Tervis
Soomes toimunud koerte uuringute tulemuste ja Eestis tehtud uuringutulemuste põhjal võib öelda, et
Šveitsi valge lambakoer on suhteliselt terve tõug. Kindlasti tuleb arvesse võtta, et nii Soomes kui Eestis
on enamik tõu esindajaid noored ja võib olla, et vanemas eas välja löövad haigused ei ole lihtsalt veel
avaldunud. Kuid võttes arvesse, et Šveitsi valge lambakoer pärineb Saksa lambakoerast, on tõenäoliselt
ka Šveitsi valge lambakoera tõus esindatud kõik Saksa lambakoera tõus esinevad haigused.
Silmauuringuid on tehtud Eestis perioodil 2005-2011 ametlikult 14 valgel lambakoeral, kellest ühelgi
ei ole avastatud pärilikke haiguseid.
Silmauuringuid on Eestis perioodil 2012-24.03.2017 tehtud 11 aretuses kasutatud isasele koerale
(kokku kasutati aretuses 21 isast koera). Ühel imporditud koeral on katarakti (nukleaarne) leid.
Emastest aretuskoertest on silmauuringud läbinud 10 koera 27st, kellest ühelgi ei ole avastatud
pärilikke haiguseid.
Küünarliigeste ja puusaliigeste düsplaasiauuringuid on Eestis perioodil 2005-2011 ametlikult tehtud 54
korda, millest kahele korduspildistus, mille järel tulemus parenes. Puusaliigeste uuringutulemustest
83% olid terved tulemusega kas A või B. Lisaks on meile teadaolevalt EKL-i registris
mitteregistreeritud tulemused puusauuringud 1 koerale ja küünarliigese uuringud 1 koerale.
Küünarliigese uuringutulemustest 77% olid terved tulemusega 0.
Valgete lambakoerte puusaliigese uuringutulemused Eestis perioodil 2013 – 28.02.2017.
15
Küünarliigeste ja puusaliigeste düsplaasiauuringuid on Eestis perioodil 01.01.2013-28.02.2017
ametlikult tehtud 40 korda. Puusaliigeste uuringutulemustest 88% olid terved tulemusega kas A või B
Küünarliigese uuringutulemustest 88% olid terved tulemusega 0.
Tabel 9 Puusaliigese düsplaasia uuringute tulemused
Koeri A/A A/B B/A B/B B/C C/B A/C C/C D/C Teadmata
2013-28.02.2017
puusaliigese
düsplaaisa
uuringud
40 24 2 1 8 1 1 1 1 1
2012 – 24.03.2017
aretuses kasutatud
emased
27 16 1 2 3 – 1 2 – 2
2012 – 24.03.2017
aretuses kasutatud
isased
21 13 – 2 5 – – – – 1
Tabel 10 Küünarliigese düsplaasia uuringute tulemused
Koeri 0/0 0/1 1/0 1/1 2/0 0/3 3/0 Teadmata
2013-28.02.2017
puusaliigese
düsplaaisa
uuringud
40 35 1 – 1 1 1 1
2012 – 24.03.2017
aretuses kasutatud
emased
27 22 2 – 1 – – – 2
2012 – 24.03.2017
aretuses kasutatud
isased
21 18 – 1 1 – – – 1
4.3.1. Pärilikud haigused ja nende kontroll
Valgetel lambakoertel kehtisid kuni 31.12.2012 Eesti Kennelliidu kinnitatud aretusnõuetena
puusaliigeste ja küünarliigeste düsplaasiauuringu tulemused järgnevalt:
a) Kõik aretuses kasutatavad koerad peavad olema läbinud puusaliigeste düsplaasiauuringu ja aretuses
kasutada lubatavad tulemused on HD-A (terve) ja HD-B (veel terve).
b) Kõik aretuses kasutatavad koerad peavad olema läbinud küünarliigese düsplaasiauuringu ja aretuses
kasutada lubatavad tulemused on ED-0 ja ED-1. ED-1 tulemuse saanud koeri võib paaritada ainult ED-
0 tulemusega koeraga.
Põhjendused: aluseks on võetud üle Euroopa teistes riikides arvesse võetud päriliku haigusena
puusaliigeste ja küünarliigeste düsplaasia ja kehtestatud aretusnõuded ning regulatsioonid on
kehtestatud Šveitsi ja Hollandi järgi.
Valgetel lambakoertel kehtivad kuni 31.12.2017 Eesti Kennelliidu kinnitatud aretusnõuetena
16
puusaliigeste ja küünarliigeste düsplaasiauuringu tulemused järgnevalt:
a) Kõik aretuses kasutatavad koerad peavad olema läbinud puusaliigeste düsplaasiauuringu ja aretuses
kasutada lubatavad tulemused on HD-A, HD-B ja HD-C. Koeri, kelle HD tulemus on C võib paaritada
vaid koeraga, kelle HD tulemus on A
b) Kõik aretuses kasutatavad koerad peavad olema läbinud küünarliigese düsplaasiauuringu ja aretuses
kasutada lubatavad tulemused on ED-0 ja ED-1. ED-1 tulemuse saanud koeri võib paaritada ainult ED-
0 tulemusega koeraga.
Põhjendused: aluseks on võetud üle Euroopa teistes riikides arvesse võetud päriliku haigusena
puusaliigeste ja küünarliigeste düsplaasia ja kehtestatud aretusnõuded ning regulatsioonid on
kehtestatud Šveitsi ja Hollandi järgi.
a) Puusaliigeste regulatsiooni varasemate nõuete aluseks oli võetud Sveitsi ja Hollandi aretusnõuded,
kus koertel on lubatud tulemused A ja B. Ning aluseks on võetud see, et enamik Eestis pildistatud koeri
on tulemusega A ja B. Selle aretusnõude kehtestamise eesmärk oli mingil määral kaitsta Eesti väga
head “stardipositsiooni” ja mitte seda ära rikkuda. Ning kuna enamik Eesti koeri oli A ja B tulemusega
ei olnud aretusbaasi valikul probleemi. Lisaks on alati võimalik saada Soomest aretusisaseid kasutada,
mis on kõigest 80km kaugusel Eestist.
Kuna selline limitatsioon välistas Eestis aretusest Eestisse sisse toodud uute vereliinidega isendeid ja
mitmeid Soomes olevad häid isendeid siis soovib EVLÜ uutesse aretusnõuete taotlusesse lisada C
puusadega koera aretuses kasutamise A puusadega koeraga.
b) Küünarliigeste regulatsiooni nõuete aluseks olid võetud Šveitsi aretusnõuded, kus koertel on lubatud
tulemused 0 ja 1. Ning aluseks oli võetud see, et kõik ametlikult Eestis pildistatud koerad on
tulemusega kas 0 või 1. Kuna valgetel on tulemust ED-1 suhteliselt tihti ei ole võimalik seda tulemust
aretusest välja arvata (kuigi tegemist on nõrga düsplaasilise tulemusega) kuid eesmärgiks (näit 5 aasta
pärast) võiks võtta üritada viia see tulemus ED-0 peale.
Puusaliigeste düsplaasia on pärilik haigus. Eesti stardipositsioon on praegu väga hea kuna 88% uuritud
koertest on tulemusega A ja B. düsplaasia ei ole valge lambakoera tõus siiski eriti tugev probleem
(võrrelduna mõnede teiste tõugudega), kuna paljudes Euroopa riikides on kasutusel aretuses ainult A ja
B tulemusega koerad.
Küünarliigeste düsplaasia on pärilik haigus ning Eesti stardipositsioon on praegu päris hea, kuna
uuritud koertest 88%-l on tulemuseks 0. Küünarliigeste väga tugevaid düsplaasia astmeid esineb
mitmetes valgete lambakoerte liinides, see on aretusse tekkinud aastatega. Põhjuseks on see, et varem
paljudes Euroopa riikides küünarliigeste düsplaasiauuringuid aretusse pääsevatele koertele ei tehtud,
see on kinnistanud selle päritava haiguse väga tugevalt osadesse palju kasutatud liinidesse.
Kuna valge lambakoer on aktiivse iseloomuga palju liikuda tahtev koer, kellega tihtipeale harrastatakse
eri spordialasid, on valge lambakoera puusaliigeste ja küünarliigeste korrasolek eriti tähtis.
Käesoleva dokumendi koostamise seisuga olid valdav enamus Eestis silmauuringud läbinud Šveitsi
valged lambakoerad saanud tulemuseks silmad terved. Ühel imporditud koeral on katarakti
(nukleaarne) leid. Kuna aga Soomes on avastatud Šveitsi valgete lambakoerte uuringute tulemusena
palju eri pärilikke silmahaiguseid, on EVLÜ soovitanud aretusse minevatel koertel teha silmauuringud,
kuid ei pea seda praegu vajalikuks ametlikult uuringuna kehtestada.
17
Muid pärilikke haigusi Eestis olevatel koertel teada.
4.4. Välimus
Kehaehituselt ja välimuselt on Šveitsi valge lambakoer jõuline, hästi lihaseline, keskmist kasvu,
keskmise tugevusega ja harmoonilise kehaehitusega püstiste kõrvadega lambakoer. Kuna algusaegadel
on aretus olnud eri riikides eraldiseisev ja palju tehakse tõusiseselt niinimetatud mittesugulusaretust
ehk siis vähemalt 4–6 sugupõlve mittesugulusaretust, on selgelt eristatavad mitmeid eri vaÅNlimikutüüpi
Šveitsi valgeid lambakoeri. Tüübi erinevus ei ole tähtis seni, kuni koera tüüp on vastavuses
tõustandardiga. Kuna veel mitmete järgmiste aastate jooksul on maailmas valitsevaks aretussuunaks
geenipõhja laiendamine, jäävad tüüpide erinevused veel pikaks ajaks, seda ei tohiks tõule veaks panna.
Aeg on näidanud eri tõugude põhjal, et ühtse tüübi saavutamiseks tehtav sugulusaretus toob endaga
kaasa tõu geenipõhja kitsenemise ning liinidesse tugevalt sisse pärilikud haigused ja elujõulisuse
vähenemise.
Viimase aja moodne aretus on muutmas koeri liiga massiivseks ja näituseringides on edukalt esinema
hakanud eriti rikkaliku karvaga pikakarvalised sugupoolest sõltumata väga massiivsed koerad. Valge
lambakoera tõustandardi järgi on olemas keskmise pikkusega karvastikuga koerad ja pikakarvalised
koerad, mida näidatakse senini veel samas näituseringis, kuid mis praeguseks on teineteisest juba
erinema hakanud. Erinevus tuleb põhiliselt eri suundade tekkimisest aretuses, kus pikakarvaliste aretus
suunitletakse näitustele ja keskmise karvapikkusega on spordikoera suunitlusega. Liialdusi ükskoik
millises suunas tuleks vältida.
Harrastuskoera välimikus ei oma tähtsust ühtne tüüp või massiivsus, vaid pigem koera vastupidavus,
töövõimekus ja harmooniline kehaehitus sooritusvõime suurendamiseks. Tõus esinevad kaks eri
karvapikkust, mida esitatakse ühes näituseringis, ei tee kohtunikele koerte hindamist kergeks. Kuid ka
karvastikku ei tohiks töötava harrastuskoera välimiku hindamisel pidada määravaks, vaid pigem koera
üldist füüsilist konditsiooni, lihaselisust ja vastupidavust. Näitus ei tohiks olla siiski iludusvõistlus, vaid
koera tõustandardile vastavuse hindamine, võttes arvesse, milleks koer on algupäraselt loodud ja tema
praegusesse ühiskonda sobivust.
5. KOKKUVÕTE VAREM KEHTINUD ARETUSEESKIRJA MEETMETE RAKENDAMISE
TULEMUSTEST
Perioodil 01.01.2013 – 28.02.2017 kogutud terviseuuringute statistika on kahe erineva uuringu
valdkonna peale – puusaliigeseuuringud ja küünarliigeseuuringud. Lisaks on vaadatud aretuses
kasutatud koerte silmauuringute tulemusi.
Silmauuringud ei olnud ametlikult kehtestatud arestusnõuded ja terviseuuringute tulemuste põhjal ei
leia EVLÜ ka vajadust kehtestada ametlikke kohustuslikke silmauuringuid. Vaadeldud perioodil on
aretuses kasutatud koertest, kelle silmauuringud on tehtud, üks imporditud koer leiuga, teised leiuta.
Ametlikke puusaliigese uuringuid teostati 40 korda, millest, 88% olid terved tulemusega kas A või B.
Võrreldes perioodiga 2005 – 2011, on terviseuuringute tulemused paranenud ja C puusadega koerte
aretuses kasutamine (tingimusel, et neid paaritatakse A puusadega koertega) ei ole tervisebaasi
halvendanud.
Ametlikke küünarliigese uuringuid teostati 40 korda, millest 88% olid terved tulemusega 0. Võrdluseks
eelmine periood (2005 -2011) olid tevete tulemusetga 77% uuritud koertest.
18
6. ARETUSE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD
6.1 Nägemus
Valge lambakoera tõustandardis on tõu kasutusalaks märgitud: pere- ja seltsikoer, silmatorkavalt
lastesõbralik, tähelepanelik valvur, rõõmsameelne ja õpihimuline töökoer. Neid alasid tuleb, ja on ka
plaanis, tõus säilitada, aretades Šveitsi valget lambakoera mitmekülgseks harrastus- ja seltsikoeraks,
asetades aretuses esiplaanile koerte tervise ja iseloomunõuded, eeldades stabiilset naÅNrvisüsteemi ja
mitmekülgseid tööomadusi.
Võttes arvesse nende omaduste olemasolu ja kinnitumist tõus, tuleb aretusvalikutes jätkata rõhuasetust
tervisele ning tugevdada rõhuasetust koerte iseloomule ja tööomadustele.
6.2. Touühingu eesmärgid
Touühingu eesmärk on suunata Šveitsi valge lambakoera aretust saavutamaks tõustandardi kohast
igakülgselt tervet ja stabiilset, korras naÅNrvisüsteemiga, mitmekülgsete tööomadustega seltsi- ja
harrastuskoera.
Iseloom ning kasutus- ja tööomadused
Tõustandardi kohaselt on Šveitsi valge lambakoer: pere- ja seltsikoer, silmatorkavalt lastesõbralik,
tähelepanelik valvur, rõõmsameelne ja õpihimuline töökoer – kõik need omadused on koera iseloomu
puhul väga tähtsad. Touühingu üks tegevus on suunata erilist tähelepanu Šveitsi valgete lambakoerte
iseloomu- ja tööomadustele, kuna tõus esineb tõsise iseloomuprobleemina argust ja lisaks on näha
tööomaduste kadumist. Mitmed maad on juba kasutusele võtnud aretuskontrolli ja/või iseloomutesti
ning üha suureneb töötavate Šveitsi valgete lambakoerte arv. Touühing soovitab kasvatajatel Šveitsi
valgete lambakoerte iseloomu- ja naÅNrvisüsteemiprobleeme selgitada välja iseloomutestide, töökatsete ja
muude Šveitsi valgetele lambakoertele sobivate iseloomu ja tööomadust näitavate katsete abil. Valgetel
lambakoertel on väga head tööomadused jälje ajamiseks, kuulekuskoolituseks ning igasuguseks saagil
ja muul sarnasel motivatsioonil põhinevaks koolituseks.
Tervis
Aretusega proovitakse hoida Eesti praegu head stardipositsiooni ja jätkata üle maailma teadaolevate
haiguste ennetamiseks tarvitusele võetud meetmete kasutamist, näiteks puusaliigeste ja küünarliigeste
kohustuslikud düsplaasiauuringud. Aretuses kasutatavad koerad peavad olema terved, see on väikese
populatsiooni säilitamiseks elutähtis, kuna sugulusaretusega tekkivad haigused võivad viia
populatsiooni hukuni. Aretuses kasutatavad koerad peavad olema puusauuringu tulemusega terved, st
tulemusega A, B või C, millest tulemusega C koera võib paaritada ainult A tulemusega koeraga,
küünarliigese düsplaasia uuringutulemusega 0 või 1, millest tulemusega 1 koera võib paaritada ainult 0
tulemusega koeraga.
Geenipõhi
Touühingu üks aretussoovitusi on laiendada geenipõhja ja vältida sugulusaretust. Geenipõhja
laiendamine on tõu edasiarenemiseks ja püsimajaÅNaÅNmiseks väga tähtis, vähendades pärilike haiguste
kinnistumist.
Välimik
19
Tõustandardi järgi on Šveitsi valge lambakoer kehaehituselt ja välimuselt jõuline, hästi lihaseline,
keskmist kasvu, keskmise tugevusega ja harmoonilise kehaehitusega püstiste kõrvadega lambakoer.
Liialdamine ükskoik millises välimiku osas toob kaasa koera tööomaduste ja sooritusvõime
kahanemise. On selgelt eristatavad mitut eri tüüpi valgeid lambakoeri – Hollandi, Tšehhi, Saksamaa,
Austria, Ameerika ja lisaks mõned erinevused piirkonniti. Kuna veel mitme järgmise aasta jooksul on
aretussuunaks geenipõhja laiendamine, jäävad tüüpide erinevused veel pikaks ajaks, kuid seda ei tohiks
tõule veaks panna. Touühing tahab rõhutada, et harrastuskoera välimikus ei oma tähtsust ühtne tüüp,
vaid pigem koera vastupidavus, töövõimekus ja harmooniline kehaehitus sooritusvõime
suurendamiseks. Samuti on tõus kaks eri karvapikkust: keskmise karvapikkusega koerad ja
pikakarvalised koerad, see aga ei tee kohtunikele koerte hindamist näituseringis kergeks. Kuid ka
karvastikku ei tohiks töötava harrastuskoera välimiku hindamisel pidada määravaks, vaid oluline on
koera üldine füüsiline konditsioon, lihaselisus ja vastupidavus. Touühing tahab rõhutada, et näitus ei
tohiks olla siiski iludusvõistlus, vaid koera tõustandardile vastavuse hindamine, võttes arvesse, milleks
koer on algupäraselt loodud ja tema praegusesse ühiskonda sobivust. Kindlasti tuleb vältida Šveitsi
valge lambakoera välimiku arengut mõne muu tõu tüüpi. Vältida tuleb näiteks Saksa lambakoera tüüpi
tugevalt langeva kaarja seljajoonega koeraks muutumist, kuna tõustandardi järgi on Šveitsi valgel
lambakoeral sirge rõhutatud turjaga seljajoon. Liiga pikk karv võib muutuda probleemiks
pikakarvalisel tüübil. Koerte väga massiivseks muutumisele, mis ei ole lambakoerale iseloomulik, tuleb
samuti erilist tähelepanu pöörata. Kuna paljudel Šveitsi valgetel lambakoertel esineb luminina ja
mõnedel aasta ringi, tuleb sellele tähelepanu pöörata ning pigmenti eriti rõhutada ja aretusvalikus seda
tugevdada.
6.3. Touühingu strateegia
1. Järgida EKL-i tõuaretuse määruseid.
2 Jälgida tõu arengut mujal maailmas, pidades ühendust kasvatajatega välismaal ja teha koostööd
teiste maade touühingutega.
3 Suunata kasvatajaid tõuaretuses tõu arengule Eestis maksimaalse kasu toomiseks.
4 Jätkata aretusnõudeks kehtestatud terviseuuringutega.
5 Jälgida ning vajaduse korral muuta ja täiendada aretusnõudeid.
6.4. Ohud ja võimalused
Tugevused
– mitmekülgne harrastuskoer
– pere- ja seltsikoer
– üldiselt terve
– välimikus ei ole veel liialdusteni jõutud
– sotsiaalne iseloom
– kasutuskoerte õigused
– kinnitatud terviseuuringud
Nõrkused
– väike geenipõhi
– väike populatsioon
– tõu liiga lühike ajalugu
– iseloomu- ja naÅNrvisüsteemiprobleemid
– aretuskontroll puudub
– vähe aretajaid Eestis
20
Võimalused
– geenipõhja laiendamine
– eri töökatsete populariseerimine
– aretuskontrolli sisseviimine
– erinäituste tähtsuse tõstmine
– koolituste propageerimine
Ohud
– sugulusaretus ja pärilike haiguste
tugenemine
– näituse ja töökoerte liinide lahkuminemine
– välimiku tüübi muutus liialdamise tõttu
mõnes välimiku osas (näituste tulemusena)
– tööomaduste kadumine
– liigne populaarsus
6.5. Probleemideks valmistumine
Risk Põhjus Valmisolek Hoidumine Tähtsus
Väike
geenipõhi
Koeri vähe, tõug
noor
Võõraste verede
sissetoomine ja
lähisugulusaretuse
taunimine
Tuleb paaritada
mitu sugupõlve
mittesugulastega
Tõug sureb välja
Tugev
sugulusaretus
Liiga väike
aretusbaas
Võõraste verede
sissetoomine ja
välismaiste isaste
kohta info
vahendamine
Koerte
sugupuude
lugemine enne
paaritust
Sugulusaretuse
probleemid: soo
jätkamise
probleemid,
elujõulisuse
kadumine,
haiguste
tugevnemine
Soo jätkamise
probleemid
Geneetilised/tead
mata
Kasvatajate
valikud
Sugulusaretuse
vältimine ja
probleemidest
teavitamine
Tõu elujõulisus
väheneb
NaÅNrvisüsteemi
probleemid
NaÅNrvisüsteemile
ja koera
iseloomule ei
pöörata piisavalt
tähelepanu
Koertele
kasutusõiguse
kehtestamine,
töökatsete
populariseerimine
ja aretuskontrolli
kehtestamine
Aretuskoerte
naÅNrvisüsteemile,
iseloomule ja
tööomadustele
tuleb pöörata
tähelepanu
Argade,
agressiivsete ja
paugukartlike
koerte
lisandumine,
sellised koerad ei
ole võimelised
olema pere- ja
seltsikoerad,
tähendades ohtu
lastele ja
inimestele, ning
kes ei ole
võimelised olema
harrastuskoeraks,
kuna puudub
töövõime
21
Pärilike
haiguste
lisandumine
Haigustest
liinides on vähe
teada
Aretuskoerte
terviseuuringud
Haigete koerte
aretusse
mittelaskmine
Haiguste
lisandumine
6.6. Aretuse eesmärkide saavutamise programm
Aasta 2017 2018 2019 2020 2021
Terviseuuring
ute jälgimine
Terviseuurin
gu tulemuste
kogumine ja
analüüsimin
e
Terviseuurin
gu tulemuste
kogumine ja
analüüsimine
Terviseuurin
gu tulemuste
kogumine ja
analüüsimine
Terviseuurin
gu tulemuste
kogumine ja
analüüsimine
Terviseuuringu
tulemuste
kogumine ja
analüüsimine
Aretusse
minevate
isendite
iseloomu ja
tööomaduste
jälgimine
Aretusse
minevate
isendite
iseloomu ja
tööomaduste
kohta
tulemuste
kogumine ja
analüüsimin
e
Aretusse
minevate
isendite
iseloomu ja
tööomaduste
kohta
tulemuste
kogumine ja
analüüsimine
Aretusse
minevate
isendite
iseloomu ja
tööomaduste
kohta
tulemuste
kogumine ja
analüüsimine
Aretusse
minevate
isendite
iseloomu ja
tööomaduste
kohta
tulemuste
kogumine ja
analüüsimine
Aretusse
minevate
isendite
iseloomu ja
tööomaduste
kohta tulemuste
kogumine ja
analüüsimine
7. PROGRAMMI TÄITMISE KONTROLL
Touühingu üldkoosolekul vaadatakse läbi eelmise aasta tulemused ja võrreldakse neid sellele eelnenud
aastatega, selle alusel on võimalik teha otsuseid, kuidas rakendatud meetmed on toiminud ning mida
saaks olukorra parendamiseks veel ette võtta.
Tõu aretusnõudeid muudetakse iga viie aasta tagant.
8. ALLIKAD
1 Soome Kennelliidu andmebaasi terviseuuringutulemused
2 Rankin, C. The All-White Progenitor: German Shepherd Dogs. Upfront Publishing, teine
väljalase 2002.
3 Strang, P.D., Berman, S.A. & Hilldrup, M.E.: The White German Shepherd Book. Medea
Publishing Co., Inc. 1983.
4 Tilstra, R.: Uit de schaduw in het licht De Witte Herder. Circum 2002.
5 American White Shepherd Association (AWSA) internetilehekülg: http://www.awsaclub.org
6 Vita svepet – Vit herdehundklubb 2003
7 Ajakiri KOER 1/2011
8 EVLÜ aastaaruanded 2012 – 2016
9. LISAD
22
1 Kehtiv tõustandard