Valge lambakoera tõugu tunnustas FCI ametlikult 2002. aastal, FCI standard 347 tõunimetusega Šveitsi valge lambakoer, mille aretus on Eestis alles aretusalusbaasi loomisjärgus. Kuigi Šveitsi valge lambakoer on pärit Saksa lambakoerast, on tema aretus olnud eraldi aretustõuraamatutena juba 1960. aastatest nii Põhja-Ameerikas kui ka hiljem Euroopas. Eestis suunab Šveitsi valgete lambakoerte aretust tõuühing Eesti Valgete Lambakoerte Tõuühing (EVLÜ), mis on Eesti Kennelliidu liige.

POPULATSIOON

Uue tõuna on Šveitsi valgete lambakoerte populatsioon Eestis väike nii arvuliselt kui geneetiliselt. Üks aretuse põhisuundasid on võimalikult laiendada tõu geenipõhja vähendamaks sisearetusega kaasaskäivaid pärilikke haiguseid. Selle toetamiseks jagab EVLÜ kasvatajatele informatsiooni aretuskoerte leidmiseks ja/või aitab leida kutsikaid uute verede sissetoomiseks.

TERVIS

Šveitsi valgete lambakoerte haigustest on veel üpris vähe teada ja tõuühingu üks tegevus on tõu terviseuuringute kohta info kogumine. EVLÜ on kehtestanud Šveitsi valgete lambakoerte kohustuslikeks terviseuuringuteks puusaliigeste ja küünarliigeste uuringud, soovituslik on silmauuringud. Taustainfona on kättesaadav Soome Kennelliidu ametlik andmebaas, Rootsi Šveitsi valgete lambakoerte andmebaas ja Eesti Kennelliidu ametlik andmebaas, mis sisaldavad ametlike terviseuuringute tulemusi. Ameerikas tehtud uuringute andmete järgi (Health and Genetics Report) on Šveitsi valgetel lambakoertel samad haigused nagu Saksa lambakoertel, kuid need haigused võivad erineda mingil määral liiniti. Kuna teadaolevalt ei ole ametlikult dokumenteeritud, et tõu loomisel oleks sisse segatud muid tõugusid, vaid Šveitsi valge lambakoer baseerub ainult Saksa lambakoeral, siis võib eeldada, et kõik Saksa lambakoertel liiniti esinevad eri haigused on sees ka Šveitsi valgetel lambakoertel.

VÄLIMUS, ISELOOM NING KASUTUS- JA TÖÖOMADUSED

Tõustandardi kohaselt on Šveitsi valge lambakoer: pere- ja seltsikoer, elava ja tasakaaluka iseloomuga, kes armastab tegutsemist, tähelepanelik ja hea koolitatavusega, hea sotsiaalsusega ja pühendunud oma omanikule, ilma provotseerimiseta mitte kunagi kartlik või agressiivne, rõõmsameelne ja lihtsalt koolitatav mitmekülgne töö- ja spordikoer. Lähtuvalt sellest on koera tööomadused – inimesega koostöösoov ja stabiilne närvisüsteem – väga tähtsad. Tõuühingu üks tegevus on suunata erilist tähelepanu Šveitsi valgete lambakoerte iseloomu- ja tööomadustele, kuna tõus on populaarsuse ajal vale aretuse tõttu hakanud massiliselt esinema iseloomuprobleemina paanilist argust, paugukartust ja lisaks on näha tööomaduste kadumist. Vanemad aretusmaad, nagu Saksamaa, Rootsi, Soome, Holland on juba kasutusele võtnud aretusnõudena iseloomutesti- ja/või töökatsed. Töötavate ja/või sportivate Šveitsi valgete lambakoerte arv üha suureneb.

Tõu algupärane otstarve on olnud karjatamine ja Ameerikas harrastatakse seda Šveitsi valgete lambakoertega palju. Karjatamine on Šveitsi valgele lambakoerale juba sündides kaasa antud ja õigete iseloomuomadustega koera ei ole vaja isegi eraldi õpetada. Lisaks võidavad Šveitsi valged lambakoerad üle maailma populaarsust nina kasutavate koertena, kuna neil on leitud väga head tööomadused jälje ajamiseks ja nad on näidanud ennast väga edukalt otsingukoertena, samuti igasugusel saagil ja muul sarnasel motivatsioonil põhinevates koolitusvaldkondades.

Kehaehituselt ja välimuselt on Šveitsi valge lambakoer jõuline, hästi lihaseline, keskmist kasvu, keskmise tugevusega ja harmoonilise kehaehitusega püstiste kõrvadega lambakoer. Kuna algusaegadel on aretus olnud eri riikides eraldiseisev ja palju on tehtud tõusiseselt niinimetatud mittesugulusaretust ehk siis vähemalt 4–6 sugupõlve mittesugulusaretust, on selgelt eristatavad mitmeid eri välimikutüüpi Šveitsi valgeid lambakoeri. Tüübi erinevus ei ole tähtis seni, kuni koera tüüp on vastavuses tõustandardiga. Kuna veel mitmete järgmiste aastate jooksul on maailmas valitsevaks aretussuunaks geenipõhja laiendamine, jäävad tüüpide erinevused veel pikaks ajaks. Töötava harrastuskoera välimikus ei oma tähtsust ühtne tüüp, vaid pigem koera vastupidavus, töövõimekus ja harmooniline kehaehitus sooritusvõime suurendamiseks.

2. TÕU TAUSTAANDMED

Šveitsi valge lambakoera ajalugu on tihedalt seotud Saksa lambakoer ajalooga. Saksa lambakoera tõu looja Max E. Von Stephanitz (1864–1936) on samuti Šveitsi valge lambakoera tõu looja. Tõu ajalugu algab 1800. aastate lõpust, kui peeti esimesi lambakoerte näituseid.

Tõu sündi on kajastatud ka raamatus “The White German Shepherd Book” (Strang, Berman ja Hiildrup, 1983). Saksa lambakoerte esiisa Hektor Linksrheim, kes hiljem nimetati ümber Horan Von Grafrath’iks, vanaisa oli valge koer Greif (sündinud 1878. aastal), kelle omanikuks oli Baron Von Knigge. Greif oli esimene näitustel välja toodud valge lambakoer 1882. ja 1887. aastal Hannoveris. Greifi ja kasvataja Friedrich Sparwasserile kuulunud hundivärvusega emase koera Lotte ühendusest sündis Horani ema Lene. Lene värvuse kohta ei ole kahjuks andmed säilinud, kuid on teada, et Lene ja Kastori järeltulijaks sai eespool mainitud kõikide Saksa lambakoerte esiisa Horan Von Grafrath, kes kandis edasi Greifilt päritud valge värvuse geeni. Horani vend, kuulus tšempion von Schwaben jätkas valge geeni edasikandmist ja üks tema järeltulijatest, Berno v.d. Seewiese (sündinud 24.03.1913) oli esimene Saksamaa Saksa Lambakoerte Ühingus registreeritud valge Saksa lambakoer.

1930. aastatel pärast Max E. Von Stephanitzi surma hakati Saksamaal pidama valget värvust negatiivseks ilminguks, see tugevnes veelgi Hitleri võimuletulekuga, kuni 1933. aastal tunnistati valge värvus Saksa lambakoera tõustandardis lõplikult diskvalifitseerivaks. 1960. aastate lõpuks olid valged lambakoerad Euroopast peaaegu kadunud. Valge karvastikuga sündinud kutsikad ja nende ilmaletulekuga seotud andmed hävitati. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas aga jätkati valgete lambakoerte kasvatamist. Valge lambakoera säilimise eest peabki tänama Ameerika Ühendriike ja Kanadat, kes valge lambakoera hävitamisega kaasa ei läinud, vaid teda säilitasid.

USA-sse sattusid esimesed koerad Euroopast aastal 1912. Saksamaalt importis USA-sse parimaid näitusekoeri Ann Tracy, kelle kennelis hakkasid kohe sündima ka valged kutsikad. 1917. aastal registreeriti USA-s esimene valge Saksa lambakoer. 1920. aastal importis H. N. Hancett Saksamaal kasvatatud valge Saksa lambakoera Minnesotasse. Mõningate varasemate aegade parimate Saksamaa liinide, näiteks Oeringen, The Strong Heart, Rin-Tin-Tin ja Long Worth, pesakondades sündis tihtipeale valgeid kutsikaid.

Tõug saavutas Ameerikas üha suuremat populaarsust, kuni 1960. aastatel värviliste ja valgete Saksa lambakoerte kasvatajate vahel tekkisid lahkhelid ja 1968. keelati AKC ja Saksa Lambakoerte Ühingu reeglite järgi näitustel valge värvusega koerad.

aastal lõid Ameerikas valgete lambakoertega tegelejad Valgete Lambakoerte Klubi (White Shepherd Club). Tõug levis ajapikku ka Kanadasse ja Mehhikosse. Tõu tulevikku silmas pidades osutus eriti kasulikuks professor Lorenz Neufeldi kirjutatud raamat “The Invincible White Shepherd“ (1970, Kanada). Aastal 1981 said valget värvi Saksa lambakoerad õiguse osaleda Kanadas näitustel, kuid valge värvus ise oli soovimatu.

aastatel toodi valged lambakoerad uuesti Euroopasse – Taani ja Šveits olid esimesed riigid, kes valget lambakoera Ameerikast importima hakkasid. 1967. aastal tõi šveitslanna Agatha Burch USA-st isase koera Lobo White Burch, kelle hilisemaks aretuspartneriks sai 1971. aastal Inglismaale imporditud emane valge lambakoer Blinkbonnys White Lilac. 1973. aastal sündis kennelis Shangrilas esimene pesakond valgeid lambakoeri Euroopas. Sellest pesakonnast võttis Kurt Kron endale emase kutsika nimega Shangrilas Sweetygirl, Kron hakkas hiljem kenneli von Kron nime all valgeid lambakoeri aretama. Saksamaale jõudis valge lambakoer tagasi alles 1981. aastal, kui Martin Faustmann (1927–1994) tõi aretuskoerteks Taanist isase Kanada-Ameerika valge lambakoera Champion von Kroni ja USA-s aretatud emase Kanada-Ameerika valge lambakoera Kron’s Rani von Finni. Hollandisse jõudis valge lambakoer 1985. aastal, kui hollandlane Jan Jansen importis kolm koera Martin Faustmannilt Saksamaalt ning umbes samal ajal importisid ka Henk ja Anja Timmermans Kanadast Hoofprint kennelist Joanne Chany käest kaks koera Hoofprint Utopia ja Hoofprint Ocan. Nüüdseks on Euroopas valgeid lambakoeri juba mitmekümneid tuhandeid ja aastal 2002 tunnustas FCI valge lambakoera tõuna Šveitsi valget lambakoera (number 347) ja tõug kuulub esimesse rühma.

aastal toodi Eestisse esimesed kaks Šveitsi valget lambakoera ning 2012. aasta alguses oli Eesti Kennelliidu registrisse kantud juba üle 250 isendi. Eestis registreeritud koerte esivanemad on pärit Hollandi, Ameerika Ühendriikide, Tšehhi, Brasiilia, Inglismaa, Saksamaa, Rootsi ja Prantsusmaa tõuraamatute aretusest. Eestis on juba tekkimas oma aretusbaas, mille kvaliteet on üle maailma nii palju tunnustatud, et Eesti aretusest on koeri eksporditud juba Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Saksamaale, Soome, Leetu, Venemaale, Hollandisse, Rootsi, Hispaaniasse, Bahreini ja Serbiasse. Erinäituste erikohtunikud Hollandist ja Šveitsist on samuti tunnustanud Eesti koerte kvaliteedi taset ja võrrelnud seda selliste maailmas tunnustatud valgete lambakoerte vanade aretusmaadega nagu Šveits, Holland, Saksamaa ja Austria.

Tõule aluse pannud koerad

Tuntud Šveitsi valge lambakoera tõu uurija ja kasvataja hollandlane Ruut Tilstra on oma raamatus ”Uit de schaduw in het licht, De Witte Herder” välja toonud kaheksa Euroopas tõule aluse pannud koera.

Lobo White Burch 003.1966–14.09.1980

Kasvataja I. H. Vancleave (USA), Omanik Agatha Burch (Šveits)

Cindy von Ronanke 007.1982–

Kasvataja Martin Faustmann (Saksamaa), Omanik Axel Stommel (Saksamaa)

Biene vom Wolfsgehege 10.1983–

Kasvataja Erika Meinert (Saksamaa)

Mona Kirby von Ronanke 005.1985–

Kasvataja Martin Faustmann (Saksamaa), Omanik Italo Drube (Saksamaa)

Wayn Condor von Ronanke05.1987–14.10.2003

Kasvataja Martin Faustmann (Saksamaa), Omanik Pia & Dieter Modl (Austria)

Basko of the White Stars 07.1987–30.07.2001

Kasvataja Angelika Pleh, Omanik Birgit Stoll (Saksamaa)

Hoofprint Ocan 010.1987–

Kasvataja Joanne Chanyi (Kanada), Omanik Anja & Henk Timmermans (Holland)

Panther vom Wolfsblut 02.1989–

Kasvataja Walter Gembus (Saksamaa)

3. TÕUÜHING JA SELLE AJALUGU

Eesti Valgete Lambakoerte Tõuühing (EVLÜ) lõid 2006. aasta mais kolm Šveitsi valgete lambakoerte aretusele, koolitusele ja kasvatamisele pühendunud isikut. EVLÜ on Eesti Kennelliidu liige alates 15.06.2006.

Tõuühingu loomise peamine eesmärk oli vajadus üha suuremat populaarsust võitva Šveitsi valge lambakoera tõuaretuse, koolituse ja kasvatuse suunamise ning nende omanike tugiorganisatsiooni järele.

Loodud ühingu põhiülesanne on Šveitsi valgete lambakoerte omanike ühendamine vabatahtlikusse organisatsiooni, võistluste, erinäituste, koolituste ja muude tõuga seotud ürituste organiseerimine ja korraldamine ning Šveitsi valgete lambakoerte omanike ja kasvatajate nõustamine, kujundades samas mõistvat suhtumist loodusesse ja loomadesse ning tõstes teadlikkust koerte inimühiskonda sobimise vajalikkusest.

Soovides anda oma panuse ühiskonda, aitab ühing aktiivselt kaasa ka varjupaikades olevatele Šveitsi valgetele lambakoertele või nendega sarnanevatele koertele uute omanike leidmisele. EVLÜ on mõeldud kõikidele tõust huvitatutele ning liikmeks võib olla ka mitte selle tõu omanik või üldse koera mitte omav inimene. EVLÜ on toredate, üksteisest lugupidavate ja koeri armastavate inimeste ühing.

Eesti Valgete Lambakoerte Tõuühingu liikmete arv on aastate lõikes kõikunud, kuid püsinud suurusjärgus 20 liiget. 2012 maikuu seisuga on ühingul 27 liiget.

Valgete lambakoerte aretustoimkond tegutseb EVLÜ koosseisus tõu arengut suunava ja juhendava toimkonnana. Aretustoimkond on kolmeliikmeline.

4. PRAEGUNE OLUKORD

4.1. Populatsiooni suurus ja koosseis

Šveitsi valgete lambakoertega on tegeletud juba pikka aega nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas juba enne FCI poolt tunnustamist 2002. aastal. Pärast ametliku tõutunnustuse saamist registreeriti kõik Šveitsi valged lambakoerad enamikul juhtudel otse FCI registrisse. Mõnedes maades, näiteks Saksamaal, on olemas aga omavahel konkureerivaid tõuühingud, mille tõttu pääseb ainult osa valgeid lambakoeri otse FCI registrisse. Varem enamikes maades kasutusel olnud avatud tõuraamatud on sulgemisel ja tõugu uusi koeri enam sisse võtta ei õnnestu. Seega jäävad FCI 347 tõust väljapoole mitmed Saksamaa eri tõuraamatutes olevad isendid, keda üleminekuperioodil FCI registrites arvele ei võetud. Samuti takistab Šveitsi valgete lambakoerte ülemaailmse populatsiooni määramist asjaolu, et Põhja-Ameerikas ei tunnustata tõugu veel senini ja kõik Šveitsi valged lambakoerad on arvel Saksa lambakoertena. Sama olukord valitseb ka mõnedes muudes maades väljaspool FCI piirkonda, näiteks Inglismaal.

Euroopa tõuraamatute sulgemise tagajärjel on tõenäoline, et ka need eraldiseisvates tõuraamatutes registreeritud isendid jäävad ametlikust FCI 347 tõuregistrist välja. Teadmata on ka, mis saab nendest tõuraamatutest edasi, kas jääb siiski eraldi valge Saksa lambakoer või suudetakse Šveitsiga kokkulepe sõlmida. Teada on, et Ameerikas UKC registris valge lambakoera tõuraamatut pidav organisatsioon soovib astuda Šveitsi valgete lambakoerte standardit hoidva ühinguga läbirääkimistesse, kuid Šveitsi poole soov on käesoleva dokumendi koostamise ajal teadmata. Kuigi valgete lambakoerte populatsiooni suuruse määramine on praegu suhteliselt võimatu, on siiski teada, et see on kiirelt kasvav kogu Euroopas.

Algupärane, enamikus Euroopa riikides FCI tunnustatud Šveitsi valge lambakoer pärineb ainult kaheksast koerast. Uute koerte juurde toomine ja tõusse võtmine on seda laiendanud, kuid hoolimata sellest tuleb tõdeda, et kogu Kesk-Euroopa valgete lambakoerte geneetiline põhi on väga väike ja peaaegu kõik koerad on üksteisega sugulased. Uute vereliinide tõugu sissetoomine oleks jätkuvalt kogu tõu säilimise ja tervise nimel ülemaailmselt tähtis, kuid tõuraamatute sulgemise tõttu on hakatud välja töötama uusi aretusstrateegiaid.

Kuna Eestis ei ole enne tõu FCI tunnustamist valgeid lambakoeri olnud ja valgeid Saksa lambakoeri ei ole ka sisse toodud, ei ole Eestis ühtegi valget Saksa lambakoera FCI Šveitsi valge lambakoerana arvele võetud – vastupidiselt Soomele, kus valgeid lambakoeri oli juba enne ametlikku tunnustamist ja kuhu on sisse toodud palju Ameerikas ja Inglismaal registreerituid valgeid Saksa lambakoeri.

Eestis praeguseks registreeritud koerte esivanemad on pärit Hollandi, Ameerika Ühendriikide, Tšehhi, Brasiilia, Inglismaa, Saksamaa, Rootsi ja Prantsusmaa tõuraamatute aretusest. Eestis on juba tekkimas oma aretusbaas, mille kvaliteeti on üle maailma nii palju tunnustatud, et Eesti aretusest on koeri eksporditud juba Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Saksamaale, Soome, Leetu, Venemaale, Hollandisse, Rootsi, Hispaaniasse, Bahreini ja Serbiasse. Erinäituste erikohtunikud Hollandist ja Šveitsist on samuti tunnustanud Eesti koerte kvaliteeditaset ja võrrelnud seda selliste maailmas tunnustatud valgete lambakoerte vanade aretusmaadega nagu Šveits, Holland, Saksamaa ja Austria.

Eestisse toodi esimesed kaks valget lambakoera 2003. aastal ning 2012. aasta alguses oli Eesti Kennelliidu registrisse kantud juba üle 250 isendi. Selle aja jooksul on sündinud kokku 227 kutsikat 19 emaskoeralt ja 22 isaskoeralt.

Tabel 1

Sündinud pesakonnad kennelite lõikes

Kennelid	Erinevaid emaseid	Kutsikaid kokku (2004–2011)
Born to Win White	11	111
Estrellest	2	42
Fest Kiefer	1	7
Kauruna	1	7
Rutta’x	1	6
White Gold Dream	1	21
Ilma kennelinimeta	2	33
Kokku	19	227

Ülejäänud EKL-i registris olevad koerad on imporditud eri riikidest, nagu Holland, Saksamaa, Tšehhi, Rootsi, Soome, Läti ja Leedu.

Aretuses osalenud imporditud koerad perioodil 2004–2011

Tabel 2

Aretuses osalenud imporditud koerad

Koera nimi	Sugu	Riik	Sünd	Pesakondi	Järglaseid kokku
Nice of You to Come Bye Almighty	Emane	Holland	2003	3	21
Elvira Taien	Emane	Tšehhi	2003	2	13
Arizona W Bohemia Mandiga	Emane	Tšehhi	2004	3	15
Achiever of the Heart Of Lothian	Emane	Holland	2005	1	10
Olivia Onyx van Vlerckenstejin	Emane	Holland	2005	1	9
Anschy Nat’s Snowdrop	Emane	Läti	2003	3	22
Einstein Isy Of The Heart Of Lothian	Isane	Holland	2004	2	15
Svarzekoks Buick Le Sabre	Emane	Soome	2005	1	7
Flipper Fria of the Heart Of Lothian	Isane	Holland	2005	1	11
Herakles Muo Of The Heart Of Lothian	Isane	Holland	2007	3	13
Evridikke Lucky Luna Aramy	Emane	Läti	2003	6	40
Joulumaan Arctic Oodi Lucia	Emane	Soome	2008	1	6

Tabel 3

Aretuses kasutatud isased koerad

	Nimi	Riik	Sugu	Järglaseid
1	Einstein Isy Of The Heart Of Lothian	NL	Isane	15
2	Herakles Muo Of The Heart Of Lothian	NL	Isane	13
3	Born to Win White General	EST	Isane	19
4	Barvestads Desoto	SWE	Isane	7
5	Flipper Fria of the Heart Of Lothian	NL	Isane	11
6	Royal von Tasz Classic	USA	Isane	18
7	Caldwell W Bohemia Mandiga	CZ	Isane	19
8	Bartholomeus Des Guardiens De Pacte	FR	Isane	6
9	Bright Fairview vom Weissen Fang	NL	Isane	7
10	Akhiro vom Altvilstal	GER	Isane	4
11	Snamerto Staomner	UK	Isane	9
12	Cristal Moons Twinkling Ice	NL	Isane	7
13	Pathfinder Baltic Selerija	LV	Isane	7
14	Hugo von de Timberhoeve	NL	Isane	6
15	Surefire Obi van Kinobi	USA	Isane	17
16	Cherokee Baltic Beauty du Bois de Ternes	FR	Isane	6
17	Marco Sunny vom Fürstenberg	GER	Isane	6
18	Buffalo Bill of Arida Farm	CZ	Isane	7
19	Joulumaan Valkee Peera	FIN	Isane	9
20	Finn vom Sutumer Grund	GER	Isane	7
21	Gringo of White Finess	AUT	Isane	6
22	Born to Win White Judge	EST	Isane	8
	Kokku			214

Tõuaretuses on populatsiooni mõistes tehtud pesakondi suhteliselt paljude eri isenditega. Samuti on paaritatud eri emaseid võimalikult mitmete isastega, domineerivaid aretusemaseid või -isaseid Eestis valgete lambakoerte populatsiooni mõistes ei esine. Eestisse on imporditud mitmeid noori isendeid eri liinidest ja lähiaastateks peaks aretusmaterjali veel jaguma. Praeguse aretusbaasi põhjal on võimalik teha kahe sugupõlve raames aretuskombinatsioone ilma viie sugupõlve sugulusaretust tegemata.

Laias plaanis on Eesti tõuaretusele populatsiooni mõistes kasulikum, kui iga isend saaks ühe pesakonna, kui et mõned parimad isendid saaksid väga palju pesakondi. Aretusisendid, kellega teha mitmeid pesakondi, peavad sellisel juhul olema maksimaalselt hea kvaliteediga ja järeleandmisi ei tohiks aretusisendile teha. Eriti tähtis on, et väga madala kvaliteediga isendid ei saaks aretusreeglite puudulikkuse tõttu palju pesakondi. Lähisugulusaretust 2–3 sugupõlves tuleb tõu arengu tulevikuseisukohast vältida.

4 * Nm * Nf / (Nm + Nf)

4 * 19 * 22 / (19 + 22) = 40,78

4.2. Iseloom ning kasutus- ja tööomadused

Euroopas võidab Šveitsi valge lambakoer üha rohkem harrastuskoerana populaarsust. Samuti kasvab Eestis treeningplatsidel ja võistlustel osalevate valgete lambakoerte arv. Eesti Kennelliidu ajakiri Koer avaldas 2010. aasta koolitusvaldkonna kokkuvõtted, kus KK-s on tõugude arvestuses Šveitsi valged lambakoerad osalejate arvukuselt Saksa lambakoerte ja dobermannide järel 3. kohal ning SK arvestuses on Šveitsi valged lambakoerad bordercolliede järel koguni 2. kohal. Eesti Kennelliidu 2011. aasta spordikoera konkursil PJK/FH kategoorias saavutas meeskond Born to Win White General ja Monika Laneman esikümnes 3. koha. 2011. aasta agility maailmameistrivõistlustel esindas valgete lambakoerte tõugu Eesti meeskonda teisena kvalifitseerunud meeskond Born to Win White Hugo ja Marje Piiroja.

aastal tegid Šveitsi valged lambakoerad koolitusaladel kokku 108 starti, millest tulemus saavutati 83 korral (77%-l startidest). 59 võistlusel ja 18 eksamil osales kokku 18 Šveitsi valget lambakoera, neist 10 emast ja 8 isast koera. Keskmine osalenud koera vanus oli 3,2 aastat.

Võistlustel ja eksamil osalenud koerte arv on aastatel 2008–2010 püsinud sama, kuid oluliselt on kasvanud startide arv. Tõugude arvestuses on Šveitsi valged lambakoerad Saksa lambakoerte ja dobermannide järel nii aastatel 2009 kui ka 2010 hoidnud 3. kohta. 2010. aastal võis Šveitsi valgeid lambakoeri kaasa tegemas näha peaaegu kõikidel Eestis harrastatavatel koolitusaladel. Šveitsi valged lambakoerad on sagedad osalejad kuulekusealade BH, KK, SK eksamitel ja võistlustel. 2010. aastal saavutati Eestis esimest korda tulemusi põllujälje katses PJK ja erijälje katses FH. Lisandunud on uued kõrgeima astme tulemused agility’s ja rahvusvahelise päästekoerte katse alal IPO-R. Esimene Šveitsi valge lambakoer tegi debüüdi IPO-s. Arvestades asjaolu, et Eestis saavutati esimene koolitustulemus Šveitsi valge lambakoeraga 2005. aastal, on viie aasta jooksul valgete lambakoerte koolituses toimunud märkimisväärne areng.

Valge lambakoer on aktiivse harrastuskoerana kasutusel paljudes teisteski Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Soomes, Rootsis, Austrias, Tšehhis. Enim võib Šveitsi valget lambakoera leida kuulekuskoolituse ja jäljekoolituse aladelt, kuid mõningates riikides, näiteks Saksamaal, Austrias ja Tšehhis, ka kaitsekoolituse aladelt. Hollandis on mõned Šveitsi valged lambakoerad väga tugevad agility valdkonnas ja on mitmeid kordi ka Hollandi meeskonnas agility maailmameistrivõistlustel osalenud.

Šveitsi valget lambakoera tuleb aretada kui mitmekülgset harrastuskoera, kes sobib aktiivsele ja/või erinevatest aktiivsetest koeraspordialadest huvitatud inimestele harrastuskoeraks. Kuigi Šveitsi valge lambakoer on pärit Saksa lambakoerast, ei ole käesoleva dokumendi koostamise ajal tõu FCI 347 standardi järgi ette nähtud töökatseid. Eri riikide tõuühingud on selle tõttu kehtestanud Šveitsi valgetele lambakoertele kas oma aretuskontrollid või iseloomutestid, et tõu tööomadusi säilitada. Rootsi tõuühing suutis pärast kümneaastast taotlemist Rootsi Kennelliidus saada alates 01.01.2010 Šveitsi valgete lambakoerte tõule FCI 347 teenistuskoerte õigused ja lisaks on neil kohustuslik MH iseloomu kirjeldustest. Soomes on aretusnõuetes sees positiivselt läbitud teenistuskoerte iseloomutest LTE või ametlik koolitustulemus rahvusvahelistelt teenistuskoerte aladelt, näiteks FH või IPO. Saksamaal on kaks tõuühingut, millest ühes (RWS) on aretuskontroll olnud aretusnõudena kohustuslik juba aastaid. Aastal 2010 täiendas RWS oma aretuskontrolli nõudeid ning toodi sisse eri instinktide hindamine ja vabal valikul on võimalik teha ka aretuskontroll kaitsesoorituses.

Tõu algupärane otstarve on olnud karjatamine, mida Ameerika Ühendriikides harrastatakse Šveitsi valgete lambakoertega palju. Karjatamine on Šveitsi valgele lambakoerale juba sündides kaasa antud ja õigete iseloomuomadustega koera ei ole vaja isegi eraldi õpetada. Lisaks on Šveitsi valgetel lambakoertel väga head tööomadused jälje ajamiseks ning igasuguseks saagil ja muul sarnasel motivatsioonil põhinevaks koolituseks, nagu agility, flyball, kuulekuskoolitus, sõnakuulelikkus, põllujälg jms. Šveitsi valge lambakoer sobib oma heade koolitusomaduste ja tugeva töötegemise soovi poolest hästi kasutamiseks agressiivsust mittenõudvates tegevustes töökoerana, nagu päästeteenistuses, narkootikumide ja esemete otsimises, pimeda juhtkoerana jms. Valgetes lambakoertes on ka liine, kust pärit koerad on võimelised kaitsekoolituseks. Eestis on käesoleva dokumendi koostamise ajal olemas 12 Šveitsi valget lambakoera, kes on võimelised kaitsekoolitustreeninguteks, see on umbes 5% kogu populatsioonist. See annab ülevaate Šveitsi valge lambakoera kui tõu potentsiaalist kaitsekoolitusplatsil. Mitmes muus Euroopa riigis, kus kaitsekoolitus on rohkem arenenud, on ka Šveitsi valgete lambakoerte aretamisel üks suundasid sobivus kaitsekoolituseks ja ka kaitsekoolituseks sobilike koerte protsent populatsioonist on kordades suurem.

Iseasi on, kas Šveitsi valge lambakoer kui tõug peaks üldse olema kaitsekoolituseks sobiv. Ühtepidi on maailmas palju lambakoera tõugusid, kes praegu ei ole kaitsekoolitusplatsil võimelised tegema sellist sooritust, mida tegelikult peetakse teenistuskoerte liigituse alla kuuluvate tõugude pärusmaaks ja kohustuseks. Teistpidi jälle on Šveitsi valge lambakoer kui tõug otseselt pärit Saksa lambakoera tõust FCI 166. Paljusid kasvatajaid üle maailma paneb muretsema Saksa lambakoerast pärit Šveitsi valge lambakoera kui tõu ülikiire taandareng ja tööomaduste kadumine. Tõmmates paralleele mõningate teiste tõugudega, võib siinkohal näiteks tuua kolli, keda kaitsetreeninguplatsil praegu enam ei kohta, kuigi varasematest aegadest mäletatakse neid kaitsekoolituses tegutsemas. 14.02.2009 Soomes Klaukkalassa Aktiivicollietry korraldatud Marko Koskensalo loengul tõdeti, et tõu tööomadusi on võimalik säilitada ainult neile aretuses rõhku pannes ja isendeid pidevalt koolitades. Marko Koskensalo on varasematel aastatel omanud ja koolitanud ka kollisid ning saavutanud nendega töötšempioni tulemusi.

Tõsiasi on see, et ei ole võimalik aretada tööomadusi, kui kasvataja ise ei koolita oma koeri ja ei tea, mida tööomadused tähendavad. Šveitsi valge lambakoer on standardi järgi rõõmsameelne ja õpihimuline töökoer, mis tähendab, et nende omaduste säilimisele ja arendamisele tõus tuleb kindlasti rõhku panna. Marko Koskensalo loengul tõdetu järgi on hea koera olemus: tasakaalukas, uudishimulik, enesekindel, sobivalt aktiivne, rahuneb kiirelt ja teda on võimalik käsitleda. Koer peab olema tegutsemistahteline, süttima kiiresti, töötama heas meeleolus, olema aktiivne ja nautima tegutsemist. Koeral peab olema selgesti väljenduv karjainstinkt ja omanikule meeldida püüdmise soov, saagiinstinkt ja kuni ahnuseni minev söögiisu, aktiveeritav kaitseinstinkt ja võitlustahe, töökindlus ning võime hoida selget pead ja tegutseda ka stressiolukorras.

Kuna Šveitsi valge lambakoera tõug on praegu väga populaarne, tehakse pesakondi tihtipeale valel eesmärgil, jättes tähelepanuta tõu tegeliku otstarbe. Selle tõttu on tõus üha rohkem esinema hakanud iseloomuprobleemina argust ja lisaks on näha tööomaduste kadumist. Tõustandard lubab valgele lambakoerale eemalehoidlikkust inimeste suhtes, kuid mitte argust ja ebastabiilset, korrast ära närvisüsteemi.

Argus iseloomuprobleemina tõus võib areneda lausa sellisele tasemele, et koer satub paanikasse võõrastes kohtades, kui võõras inimene tahab teda puudutada ja/või isegi ründab teda katsuda tahtvat inimest. Selliste iseloomuprobleemidega koerad ei sobi tänapäeva ühiskonda ja selliste koerte aretuses kasutamist tuleb vältida. Kuna seda probleemi esineb tõus suhteliselt palju, tuleb sellesse väga tõsiselt suhtuda. Aretusvalikute tegemisel peavad kasvatajad silmas pidama tulevikuperspektiivi.

Kindlasti tuleb vahet teha tõus esineva umbusklikkuse ja tõsiste iseloomuprobleemide vahel. Umbusklikkus on tõule omane ja kaasa antud, kuid see ei tohiks kunagi välja areneda paanikaks. Paanikasse võib sattuda ka koer, kes ei ole tavaliselt umbusklik, kuid ootamatus situatsioonis või võõras kohas ei suuda taluda võõrast olukorda või võõraste puudutust. Tihtipeale tuleb see välja näituseringis, kuid selle jaoks on võimalik enamikku sellistest koertest välja õpetada. Kuid paugukatse ja iseloomutest toovad sellised küljed alati välja ning ainult nende alusel on võimalik koera tegelikult hinnata. Koerad, keda on võimalik õpetada pauku taluma, ei pea olema aretusest välja arvatud, sest sellisel juhul on neil siiski mingil tasemel korras närvisüsteem, mis kompenseerib ühe probleemi teise omadusega. Suurimaks probleemiks on koerad, keda ei ole isegi mitte õpetada pauku taluma ja kes sellest alati paanikasse satuvad. Aktiivse koera paanikahoog väljendub rabelemises ja suutmatuses maha rahuneda. On olemas ka pehmet tüüpi allaheitlikke koeri, kelle paanikahoog väljendub ühe koha peal seismises ja värisemises. Sellele tuleb kõikidel kasvatajatel tähelepanu pöörata ja hoolimata sellest, kui armas oma koer on, tuleb aretust planeerides arvesse võtta, et mõne põlvkonna pärast sellised koerad enam aretusse ei pääse. Praegu on Eesti valgete lambakoerte populatsioon liiga väike, et kehtestada mingeid piiranguid tõus nii tugevalt esinevale probleemile, kuid eesmärgiks tuleb võtta kahe põlvkonna jooksul iseloomu tugevat parandamist kas või selle tõttu koerte anatoomilisele välimikule järeleandmisi tehes. Samuti peavad seda silmas pidama näitustel hindavad kohtunikud ning paanitsevale koerale ei tohiks head tulemust anda, hoolimata sellest, kui ilus koer on. Seda teevad praeguseks näiteks paljud Soome, Rootsi, Norra ja Valgevene kohtunikud, kes jagavad iseloomuprobleemide tõttu madalamaid näitusehindeid.

Soomes on Šveitsi valgel lambakoeral alates 2006. aastast teenistuskoerte õigused ja tšempionitiitli kinnitamiseks peab olema läbitud iseloomutest, BH katse või mõni rahvusvaheliselt tunnustatud teenistuskoerte katse.

Mõned maad on juba kasutusele võtnud aretuskontrollina iseloomutesti ja/või töökatsed, kuid Eestis on selle kehtestamiseks veel liiga väike Šveitsi valgete lambakoerte populatsioon. EVLÜ tegeleb aktiivselt valgete lambakoerte kui harrastuskoerte populariseerimisega ja töötavate valgete lambakoerte arv suureneb pidevalt. Valgete lambakoerte koolitamisega tegeledes ja paugukatseid läbides on selgelt näha, millistel koertel on stabiilne ja/või kiiresti taastuv närvisüsteem. Testides, millised koerad on võimelised pauku taluma, on võimalik koera omanikel ja kasvatajatel paremini määrata oma koerte iseloomu ja teha paremaid aretusotsuseid.

4.3. Tervis

Soomes kümme aastat toimunud koerte uuringute tulemuste ja Eestis tehtud uuringutulemuste põhjal võib öelda, et Šveitsi valge lambakoer on suhteliselt terve tõug. Kindlasti tuleb arvesse võtta, et nii Soomes kui Eestis on enamik tõu esindajaid väga noored ja võib olla, et vanemas eas välja löövad haigused ei ole lihtsalt veel avaldunud. Kuid võttes arvesse, et Šveitsi valge lambakoer pärineb Saksa lambakoerast, on tõenäoliselt ka Šveitsi valge lambakoera tõus esindatud kõik Saksa lambakoera tõus esinevad haigused.

Silmauuringuid on tehtud Eestis perioodil 2005-2011 ametlikult 14 valgel lambakoeral, kellest ühelgi ei ole avastatud pärilikke haiguseid.

Küünarliigeste ja puusaliigeste düsplaasiauuringuid on Eestis perioodil 2005-2011 ametlikult tehtud 54 korda, millest kahele korduspildistus, mille järel tulemus parenes. Puusaliigeste uuringutulemustest 83% olid terved tulemusega kas A või B. Lisaks on meile teadaolevalt EKL-i registris mitteregistreeritud tulemused puusauuringud 1 koerale ja küünarliigese uuringud 1 koerale. Täpsem ülevaade uuringutulemustest on tabelis nr 4.

Tabel 4

Valgete lambakoerte puusaliigese uuringutulemused Eestis perioodil 2005 – 2011.

Aasta	A	B	C	D	E	Kokku
2005	1	1	0	1	0	3
2006	5	3	0	0	0	8
2007	4	4	0	2	0	10
2008	5	1	1	0	0	7
2009	2	5	1	0	0	8
2010	5	0	0	1	0	6
2011	5	4	3	0	0	12
Kokku	27	18	5	4	0	54

Küünarliigese uuringutulemustest 77% olid terved tulemusega 0. Ülevaade küünarliigeste uuringutulemustest on tabelis nr 5.

Tabel 5

Valgete lambakoerte küünarliigese uuringutulemused Eestis perioodil 2005 – 2011.

Aasta	0	1	2	3	Kokku
2005	3	0	0	0	3
2006	5	3	0	0	8
2007	7	2	1	0	10
2008	4	2	0	1	7
2009	8	0	0	0	8
2010	4	1	1	0	6
2011	11	0	0	1	12
Kokku	42	8	2	2	54

Soomes tehtud uuringutest võib välja tuua järgmist:

Aastatel 2005–2010 on Soomes silmauuringuid tehtud 427-le koerale. Nendest terved olid uuritud koertest erinevate aastate lõikes 77-94% uuritud isenditest. Täpsem ülevaade uuringutulemustest Soomes on tabelis 6.

Tabel 6

Valgete lambakoerte silmade uuringutulemused Soomes aastatel 2005–2010

Aasta	Sündinud	Uuritud	Uuritute %	Terveid	Tervete %
2005	114	47	41%	36	77%
2006	239	73	31%	65	89%
2007	273	85	31%	80	94%
2008	345	92	27%	78	85%
2009	382	65	17%	59	91%
2010	355	65	18%	55	85%

Aastatel 2005–2010 tehti puusaliigese uuringuid 1708 koerale, mis oli umbes 37% samal perioodil Soomes sündinud koerte koguarvust. Pildistatuist A ja B tulemustega oli 66%. Täpsem ülevaade uuringutulemustest Soomes on tabelis 7.

Tabel 7

Valgete lambakoerte puusaliigeste uuringutulemused Soomes aastatel 2005–2010

Aasta	Sündinuid	A	B	C	D	E	Kokku
2005	114	34	22	18	4	0	78
2006	239	41	33	33	9	0	116
2007	273	42	26	35	18	1	122
2008	345	62	31	31	9	1	134
2009	382	54	19	23	8	0	104
2010	355	36	22	19	4	2	83
Kokku	1708	269	153	159	52	4	637

Aasta	Uurituid	A	B	C	D	E
2005	68%	44%	28%	23%	5%	0%
2006	49%	35%	28%	28%	8%	0%
2007	45%	34%	21%	29%	15%	1%
2008	39%	46%	23%	23%	7%	1%
2009	27%	52%	18%	22%	8%	0%
2010	23%	43%	27%	23%	5%	2%
Kokku	37%	42%	24%	25%	8%	1%

Aastatel 2005–2010 on küünarliigese uuringuid tehtud 1708 koerale, mis oli umbes 37% sellel perioodil Soomes sündinud koerte koguarvust. Terveid tulemusega 0 on 519 koera, see on 82% uurituist. Täpsem ülevaade uuringutulemustest Soomes on tabelis 8.

Tabel 8

Valgete lambakoerte küünarliigeste uuringutulemused Soomes aastatel 2005–2010

Aasta	Sündinuid	0	1	2	3	Kokku
2005	114	56	15	7	0	78
2006	239	102	7	2	3	114
2007	273	91	24	4	2	121
2008	345	116	13	3	1	133
2009	382	88	13	3	1	105
2010	355	66	10	5	2	83
Kokku	1708	519	82	24	9	634

Aasta	Uurituid	0	1	2	3
2005	68%	72%	19%	9%	0%
2006	48%	89%	6%	2%	3%
2007	44%	75%	20%	3%	2%
2008	39%	87%	10%	2%	1%
2009	27%	84%	12%	3%	1%
2010	23%	80%	12%	6%	2%
Kokku	37%	82%	13%	4%	1%

4.3.1. Pärilikud haigused ja nende kontroll

Valgetel lambakoertel kehtivad kuni 31.12.2012 Eesti Kennelliidu kinnitatud aretusnõuetena puusaliigeste ja küünarliigeste düsplaasiauuringu tulemused järgnevalt:

a) Kõik aretuses kasutatavad koerad peavad olema läbinud puusaliigeste düsplaasiauuringu ja aretuses kasutada lubatavad tulemused on HD-A (terve) ja HD-B (veel terve).
b) Kõik aretuses kasutatavad koerad peavad olema läbinud küünarliigese düsplaasiauuringu ja aretuses kasutada lubatavad tulemused on ED-0 ja ED-1. ED-1 tulemuse saanud koeri võib paaritada ainult ED-0 tulemusega koeraga.

Põhjendused: aluseks on võetud üle Euroopa teistes riikides arvesse võetud päriliku haigusena puusaliigeste ja küünarliigeste düsplaasia ja kehtestatud aretusnõuded ning regulatsioonid on kehtestatud Šveitsi ja Hollandi järgi.

a) Puusaliigeste regulatsiooni varasemate nõuete aluseks oli võetud Sveitsi ja Hollandi aretusnõuded, kus koertel on lubatud tulemused A ja B. Ning aluseks on võetud see, et enamik Eestis pildistatud koeri on tulemusega A ja B. Selle aretusnõude kehtestamise eesmärk oli mingil määral kaitsta Eesti väga head “stardipositsiooni” ja mitte seda ära rikkuda. Ning kuna enamik Eesti koeri oli A ja B tulemusega ei olnud aretusbaasi valikul probleemi. Lisaks on alati võimalik saada Soomest aretusisaseid kasutada, mis on kõigest 80km kaugusel Eestist.

Kuna selline limitatsioon välistas Eestis aretusest Eestisse sisse toodud uute vereliinidega isendeid ja mitmeid Soomes olevad häid isendeid siis soovib EVLÜ uutesse aretusnõuete taotlusesse lisada C puusadega koera aretuses kasutamise A puusadega koeraga.

b) Küünarliigeste regulatsiooni nõuete aluseks olid võetud Šveitsi aretusnõuded, kus koertel on lubatud tulemused 0 ja 1. Ning aluseks oli võetud see, et kõik ametlikult Eestis pildistatud koerad on tulemusega kas 0 või 1. Kuna valgetel on tulemust ED-1 suhteliselt tihti ei ole võimalik seda tulemust aretusest välja arvata (kuigi tegemist on nõrga düsplaasilise tulemusega) kuid eesmärgiks (näit 5 aasta pärast) võiks võtta üritada viia see tulemus ED-0 peale.

Puusaliigeste düsplaasia on pärilik haigus. Eesti stardipositsioon on praegu väga hea kuna 83% uuritud koertest on tulemusega A ja B. Soomes pildistatud koertel oli uuringutulemused terved 66%-l juhtudest. Puusaliigeste düsplaasia ei ole valge lambakoera tõus siiski eriti tugev probleem (võrrelduna mõnede teiste tõugudega), kuna paljudes Euroopa riikides on kasutusel aretuses ainult A ja B tulemusega koerad.

Küünarliigeste düsplaasia on pärilik haigus ning Eesti stardipositsioon on praegu päris hea, kuna uuritud koertest 77%-l on tulemuseks 0. Soomes uuritud koertest oli küünarliigese düsplaasiast vaba 82% pildistatud koertest. Küünarliigeste väga tugevaid düsplaasia astmeid esineb mitmetes valgete lambakoerte liinides, see on aretusse tekkinud aastatega. Põhjuseks on see, et varem paljudes Euroopa riikides küünarliigeste düsplaasiauuringuid aretusse pääsevatele koertele ei tehtud, see on kinnistanud selle päritava haiguse väga tugevalt osadesse palju kasutatud liinidesse.

Kuna valge lambakoer on aktiivse iseloomuga palju liikuda tahtev koer, kellega tihtipeale harrastatakse eri spordialasid, on valge lambakoera puusaliigeste ja küünarliigeste korrasolek eriti tähtis.

Käesoleva dokumendi koostamise seisuga olid kõik Eestis silmauuringud läbinud Šveitsi valged lambakoerad saanud tulemuseks silmad terved. Kuna aga Soomes on avastatud Šveitsi valgete lambakoerte uuringute tulemusena palju eri pärilikke silmahaiguseid, on EVLÜ soovitanud aretusse minevatel koertel teha silmauuringud, kuid ei pea seda praegu vajalikuks ametlikult uuringuna kehtestada.

Kuna Eestis asuvad koerad on suhteliselt noored, ei ole muid pärilikke haigusi Eestis olevatel koertel veel teada.

4.4. Välimus

Kehaehituselt ja välimuselt on Šveitsi valge lambakoer jõuline, hästi lihaseline, keskmist kasvu, keskmise tugevusega ja harmoonilise kehaehitusega püstiste kõrvadega lambakoer. Kuna algusaegadel on aretus olnud eri riikides eraldiseisev ja palju tehakse tõusiseselt niinimetatud mittesugulusaretust ehk siis vähemalt 4–6 sugupõlve mittesugulusaretust, on selgelt eristatavad mitmeid eri välimikutüüpi Šveitsi valgeid lambakoeri. Tüübi erinevus ei ole tähtis seni, kuni koera tüüp on vastavuses tõustandardiga. Kuna veel mitmete järgmiste aastate jooksul on maailmas valitsevaks aretussuunaks geenipõhja laiendamine, jäävad tüüpide erinevused veel pikaks ajaks, seda ei tohiks tõule veaks panna.

Aeg on näidanud eri tõugude põhjal, et ühtse tüübi saavutamiseks tehtav sugulusaretus toob endaga kaasa tõu geenipõhja kitsenemise ning liinidesse tugevalt sisse pärilikud haigused ja elujõulisuse vähenemise.

Viimase aja moodne aretus on muutmas koeri liiga massiivseks ja näituseringides on edukalt esinema hakanud eriti rikkaliku karvaga pikakarvalised sugupoolest sõltumata väga massiivsed koerad. Valge lambakoera tõustandardi järgi on olemas keskmise pikkusega karvastikuga koerad ja pikakarvalised koerad, mida näidatakse senini veel samas näituseringis kuid mis praeguseks on teineteisest juba erinema hakanud. Erinevus tuleb põhiliselt eri suundade tekkimisest aretuses, kus pikakarvaliste aretus suunitletakse näitustele ja keskmise karvapikkusega on spordikoera suunitlusega. Liialdusi ükskõik millises suunas tuleks vältida.

Harrastuskoera välimikus ei oma tähtsust ühtne tüüp või massiivsus, vaid pigem koera vastupidavus, töövõimekus ja harmooniline kehaehitus sooritusvõime suurendamiseks. Tõus esinevad kaks eri karvapikkust, mida esitatakse ühes näituseringis, ei tee kohtunikele koerte hindamist kergeks. Kuid ka karvastikku ei tohiks töötava harrastuskoera välimiku hindamisel pidada määravaks, vaid pigem koera üldist füüsilist konditsiooni, lihaselisust ja vastupidavust. Näitus ei tohiks olla siiski iludusvõistlus, vaid koera tõustandardile vastavuse hindamine, võttes arvesse, milleks koer on algupäraselt loodud ja tema praegusesse ühiskonda sobivust.

5. KOKKUVÕTE VAREM KEHTINUD ARETUSEESKIRJA MEETMETE RAKENDAMISE TULEMUSTEST

Perioodil 2005 – 2011 kogutud terviseuuringute statistika on kolme erineva uuringu valdkonna peale – silmauuringud, puusaliigeseuuringud ja küünarliigeseuuringud.

Sellel perioodil tehti ametlikke silmauuringuid 14 korral, millest ühelgi korral ei avastatud pärilikke haiguseid. Silmauuringud ei olnud ametlikult kehtestatud arestusnõuded ja terviseuuringute tulemuste põhjal ei leia EVLÜ ka vajadust kehtestada ametlikke kohustuslikke silmauuringuid.

Ametlikke puusaliigese uuringuid teostati 54 korda, millest, 83% olid terved tulemusega kas A või B. Võrdluseks Soomes on see tulemus 66% ja ülejäänud pildistatutest 25% on C tulemusega. Samas on just viimastel aastatel hakanud tekkima C tulemusi kuigi A ja B aretusnõuded on kehtinud juba mitu aastat. Põhjuseks võib olla ka sissetoodud uute koerte kehv tervisebaas, mille tõttu soovitakse lisada C puusadega koerte aretuses kasutamine A puusadega koeraga.

Ametlikke küünarliigese uuringuid teostati 54 korda, millest 77% olid terved tulemusega 0. Võrdluseks Soomes oli pildistatud küünarliigeste tulemustest 82% terved tulemusega 0.

6. ARETUSE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD

6.1 Nägemus

Valge lambakoera tõustandardis on tõu kasutusalaks märgitud: pere- ja seltsikoer, silmatorkavalt lastesõbralik, tähelepanelik valvur, rõõmsameelne ja õpihimuline töökoer. Neid alasid tuleb, ja on ka plaanis, tõus säilitada, aretades Šveitsi valget lambakoera mitmekülgseks harrastus- ja seltsikoeraks, asetades aretuses esiplaanile koerte tervise ja iseloomunõuded, eeldades stabiilset närvisüsteemi ja mitmekülgseid tööomadusi.

Võttes arvesse nende omaduste olemasolu ja kinnitumist tõus, tuleb aretusvalikutes jätkata rõhuasetust tervisele ning tugevdada rõhuasetust koerte iseloomule ja tööomadustele. Tõuühing töötab praegu välja tõule sobivat aretuskontrolli, millega oleks tulevikus võimalik testida koerte aretusse sobivust.

6.2. Tõuühingu eesmärgid

Tõuühingu eesmärk on suunata Šveitsi valge lambakoera aretust saavutamaks tõustandardi kohast igakülgselt tervet ja stabiilset, korras närvisüsteemiga, mitmekülgsete tööomadustega seltsi- ja harrastuskoera.

Iseloom ning kasutus- ja tööomadused

Tõustandardi kohaselt on Šveitsi valge lambakoer: pere- ja seltsikoer, silmatorkavalt lastesõbralik, tähelepanelik valvur, rõõmsameelne ja õpihimuline töökoer – kõik need omadused on koera iseloomu puhul väga tähtsad. Tõuühingu üks tegevus on suunata erilist tähelepanu Šveitsi valgete lambakoerte iseloomu- ja tööomadustele, kuna tõus esineb tõsise iseloomuprobleemina argust ja lisaks on näha tööomaduste kadumist. Mitmed maad on juba kasutusele võtnud aretuskontrolli ja/või iseloomutesti ning üha suureneb töötavate Šveitsi valgete lambakoerte arv. Tõuühing töötab praegu välja tõule sobivat aretuskontrolli, millega oleks tulevikus võimalik testida koerte aretusse sobivust. Senikaua soovitab tõuühing kasvatajatel Šveitsi valgete lambakoerte iseloomu- ja närvisüsteemiprobleeme selgitada välja iseloomutestide, töökatsete ja muude Šveitsi valgetele lambakoertele sobivate iseloomu ja tööomadust näitavate katsete abil. Valgetel lambakoertel on väga head tööomadused jälje ajamiseks, kuulekuskoolituseks ning igasuguseks saagil ja muul sarnasel motivatsioonil põhinevaks koolituseks.

Tervis

Aretusega proovitakse hoida Eesti praegu head stardipositsiooni ja jätkata üle maailma teadaolevate haiguste ennetamiseks tarvitusele võetud meetmete kasutamist, näiteks puusaliigeste ja küünarliigeste kohustuslikud düsplaasiauuringud. Aretuses kasutatavad koerad peavad olema terved, see on väikese populatsiooni säilitamiseks elutähtis, kuna sugulusaretusega tekkivad haigused võivad viia populatsiooni hukuni. Aretuses kasutatavad koerad peavad olema puusauuringu tulemusega terved, st tulemusega A, B või C, millest tulemusega C koera võib paaritada ainult A tulemusega koeraga, küünarliigese düsplaasia uuringutulemusega 0 või 1, millest tulemusega 1 koera võib paaritada ainult 0 tulemusega koeraga.

Geenipõhi

Tõuühingu üks aretussoovitusi on laiendada geenipõhja ja vältida sugulusaretust. Geenipõhja laiendamine on tõu edasiarenemiseks ja püsimajäämiseks väga tähtis, vähendades pärilike haiguste kinnistumist.

Välimik

Tõustandardi järgi on Šveitsi valge lambakoer kehaehituselt ja välimuselt jõuline, hästi lihaseline, keskmist kasvu, keskmise tugevusega ja harmoonilise kehaehitusega püstiste kõrvadega lambakoer. Liialdamine ükskõik millises välimiku osas toob kaasa koera tööomaduste ja sooritusvõime kahanemise. On selgelt eristatavad mitut eri tüüpi valgeid lambakoeri – Hollandi, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Ameerika ja lisaks mõned erinevused piirkonniti. Kuna veel mitme järgmise aasta jooksul on aretussuunaks geenipõhja laiendamine, jäävad tüüpide erinevused veel pikaks ajaks, kuid seda ei tohiks tõule veaks panna. Tõuühing tahab rõhutada, et harrastuskoera välimikus ei oma tähtsust ühtne tüüp, vaid pigem koera vastupidavus, töövõimekus ja harmooniline kehaehitus sooritusvõime suurendamiseks. Samuti on tõus kaks eri karvapikkust: keskmise karvapikkusega koerad ja pikakarvalised koerad, see aga ei tee kohtunikele koerte hindamist näituseringis kergeks. Kuid ka karvastikku ei tohiks töötava harrastuskoera välimiku hindamisel pidada määravaks, vaid oluline on koera üldine füüsiline konditsioon, lihaselisus ja vastupidavus. Tõuühing tahab rõhutada, et näitus ei tohiks olla siiski iludusvõistlus, vaid koera tõustandardile vastavuse hindamine, võttes arvesse, milleks koer on algupäraselt loodud ja tema praegusesse ühiskonda sobivust. Kindlasti tuleb vältida Šveitsi valge lambakoera välimiku arengut mõne muu tõu tüüpi. Vältida tuleb näiteks Saksa lambakoera tüüpi tugevalt langeva kaarja seljajoonega koeraks muutumist, kuna tõustandardi järgi on Šveitsi valgel lambakoeral sirge rõhutatud turjaga seljajoon. Liiga pikk karv võib muutuda probleemiks pikakarvalisel tüübil. Koerte väga massiivseks muutumisele, mis ei ole lambakoerale iseloomulik, tuleb samuti erilist tähelepanu pöörata. Kuna paljudel Šveitsi valgetel lambakoertel esineb luminina ja mõnedel aasta ringi, tuleb sellele tähelepanu pöörata ning pigmenti eriti rõhutada ja aretusvalikus seda tugevdada.

6.3. Tõuühingu strateegia

Järgida EKL-i tõuaretuse määruseid.

Jälgida tõu arengut mujal maailmas, pidades ühendust kasvatajatega välismaal ja teha koostööd teiste maade tõuühingutega.
Suunata kasvatajaid tõuaretuses tõu arengule Eestis maksimaalse kasu toomiseks.
Jätkata aretusnõudeks kehtestatud terviseuuringutega.
Kehtestada tõule aretusse sobivuseks iseloomukontroll või alternatiivina koolitustulemus.
Jälgida ning vajaduse korral muuta ja täiendada aretusnõudeid.

6.4. Ohud ja võimalused

Tugevused

– mitmekülgne harrastuskoer

– pere- ja seltsikoer

– üldiselt terve

– välimikus ei ole veel liialdusteni jõutud

– sotsiaalne iseloom

– kasutuskoerte õigused

– kinnitatud terviseuuringud

Nõrkused

– väike geenipõhi

– väike populatsioon

– tõu liiga lühike ajalugu

– iseloomu- ja närvisüsteemiprobleemid

– aretuskontroll puudub

Võimalused

– geenipõhja laiendamine

– eri töökatsete populariseerimine

– aretuskontrolli sisseviimine

– erinäituste tähtsuse tõstmine

– koolituste propageerimine

Ohud

– sugulusaretus ja pärilike haiguste tugenemine

– näituse ja töökoerte liinide lahkuminemine

– välimiku tüübi muutus liialdamise tõttu mõnes välimiku osas (näituste tulemusena)

– tööomaduste kadumine

– liigne populaarsus

6.5. Probleemideks valmistumine

Risk	Põhjus	Valmisolek	Hoidumine	Tähtsus
Väike geenipõhi	Koeri vähe, tõug noor	Võõraste verede sissetoomine ja lähisugulusaretuse taunimine	Tuleb paaritada mitu sugupõlve mittesugulastega	Tõug sureb välja
Tugev sugulusaretus	Liiga väike aretusbaas	Võõraste verede sissetoomine ja välismaiste isaste kohta info vahendamine	Koerte sugupuude lugemine enne paaritust	Sugulusaretuse probleemid: soo jätkamise probleemid, elujõulisuse kadumine, haiguste tugevnemine
Soo jätkamise probleemid	Geneetilised/teadmata	Kasvatajate valikud	Sugulusaretuse vältimine ja probleemidest teavitamine	Tõu elujõulisus väheneb
Närvisüsteemi probleemid	Närvisüsteemile ja koera iseloomule ei pöörata piisavalt tähelepanu	Koertele kasutusõiguse kehtestamine, töökatsete populariseerimine ja aretuskontrolli kehtestamine	Aretuskoerte närvisüsteemile, iseloomule ja tööomadustele tuleb pöörata tähelepanu	Argade, agressiivsete ja paugukartlike koerte lisandumine, sellised koerad ei ole võimelised olema pere- ja seltsikoerad, tähendades ohtu lastele ja inimestele, ning kes ei ole võimelised olema harrastuskoeraks, kuna puudub töövõime
Pärilike haiguste lisandumine	Haigustest liinides on vähe teada	Aretuskoerte terviseuuringud	Haigete koerte aretusse mittelaskmine	Haiguste lisandumine

6.6. Aretuse eesmärkide saavutamise programm

Aasta	2012	2013	2014	2015	2016
Terviseuuringute jälgimine	Terviseuuringu tulemuste kogumine ja analüüsimine	Terviseuuringu tulemuste kogumine ja analüüsimine	Terviseuuringu tulemuste kogumine ja analüüsimine	Terviseuuringu tulemuste kogumine ja analüüsimine	Terviseuuringu tulemuste kogumine ja analüüsimine
Aretusse minevate isendite iseloomu ja tööomaduste jälgimine	Aretusse minevate isendite iseloomu ja tööomaduste kohta tulemuste kogumine ja analüüsimine	Aretusse minevate isendite iseloomu ja tööomaduste kohta tulemuste kogumine ja analüüsimine	Aretusse minevate isendite iseloomu ja tööomaduste kohta tulemuste kogumine ja analüüsimine	Aretusse minevate isendite iseloomu ja tööomaduste kohta tulemuste kogumine ja analüüsimine	Aretusse minevate isendite iseloomu ja tööomaduste kohta tulemuste kogumine ja analüüsimine

7. PROGRAMMI TÄITMISE KONTROLL

Tõuühingu üldkoosolekul vaadatakse läbi eelmise aasta tulemused ja võrreldakse neid sellele eelnenud aastatega, selle alusel on võimalik teha otsuseid, kuidas rakendatud meetmed on toiminud ning mida saaks olukorra parendamiseks veel ette võtta.

Tõu aretusnõudeid muudetakse iga viie aasta tagant.

8. ALLIKAD

Soome Kennelliidu andmebaasi terviseuuringutulemused
Rankin, C. The All-White Progenitor: German Shepherd Dogs. Upfront Publishing, teine väljalase 2002.
Strang, P.D., Berman, S.A. & Hilldrup, M.E.: The White German Shepherd Book. Medea Publishing Co., Inc. 1983.
Tilstra, R.: Uit de schaduw in het licht De Witte Herder. Circum 2002.
American White Shepherd Association (AWSA) internetilehekülg: http://www.awsaclub.org
Vita svepet – Vit herdehundklubb 2003
Soome Valgete Lambakoerte Tõuühingu aretuseeskiri 2006
Ajakiri KOER 1/2011

9. LISAD

Kehtiv tõustandard