Aretsueeskiri 2018 – 2022

Link aretuseeskirjale: ARETUSEESKIRI 2018 – 2022

ŠVEITSI VALGETE LAMBAKOERTE ARETUSEESKIRI 01.01.2018

Kinnitatud EKL volinike koosolekul ………………. (28.11.2017)

Šveitsi valge lambakoera tõuaretuse eesmärgid ja strateegia nende saavutamiseks

Vastu võetud touühingu üldkoosolekul 22.05.2017

Sisukord

1. KOKKUVÕTE ………………………………………………………………………………………………………………….. 2

2. TÕU TAUSTAANDMED ……………………………………………………………………………………………………. 3

3. TÕUÜHING JA SELLE AJALUGU ……………………………………………………………………………………. 5

4. PRAEGUNE OLUKORD ……………………………………………………………………………………………………. 5

4.1. Populatsiooni suurus ja koosseis ……………………………………………………………………………………. 5

4.2. Iseloom ning kasutus- ja tööomadused ………………………………………………………………………… 11

4.3. Tervis ………………………………………………………………………………………………………………………… 14

4.3.1. Pärilikud haigused ja nende kontroll …………………………………………………………………….. 15

4.4. Välimus …………………………………………………………………………………………………………………….. 17

5. KOKKUVÕTE VAREM KEHTINUD ARETUSEESKIRJA MEETMETE RAKENDAMISE

TULEMUSTEST …………………………………………………………………………………………………………………. 17

6. ARETUSE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD ………………………………………………………………….. 18

6.1 Nägemus …………………………………………………………………………………………………………………….. 18

6.2. Touühingu eesmärgid …………………………………………………………………………………………………. 18

6.3. Touühingu strateegia ………………………………………………………………………………………………….. 19

6.4. Ohud ja võimalused ……………………………………………………………………………………………………. 19

6.5. Probleemideks valmistumine ………………………………………………………………………………………. 20

6.6. Aretuse eesmärkide saavutamise programm ……………………………………………………………….. 21

7. PROGRAMMI TÄITMISE KONTROLL ………………………………………………………………………….. 21

8. ALLIKAD ……………………………………………………………………………………………………………………….. 21

9. LISAD ……………………………………………………………………………………………………………………………… 21

2

1. KOKKUVÕTE

TAUST

Valge lambakoera tõugu tunnustas FCI ametlikult 2002. aastal, FCI standard 347 tõunimetusega Šveitsi

valge lambakoer, mille aretus on Eestis aretusalusbaasi loomisjärgus. Kuigi Šveitsi valge lambakoer on

pärit Saksa lambakoerast, on tema aretus olnud eraldi aretustõuraamatutena juba 1960. aastatest nii

Põhja-Ameerikas kui ka hiljem Euroopas. Eestis suunab Šveitsi valgete lambakoerte aretust touühing

Eesti Valgete Lambakoerte Touühing (EVLÜ), kes on Eesti Kennelliidu liige.

POPULATSIOON

Uue tõuna on Šveitsi valgete lambakoerte populatsioon Eestis suhteliselt väike nii arvuliselt kui

geneetiliselt. Üks aretuse põhisuundasid on võimalikult laiendada tõu geenipõhja vähendamaks

sisearetusega kaasaskäivaid pärilikke haiguseid. Selle toetamiseks jagab EVLÜ kasvatajatele

informatsiooni aretuskoerte leidmiseks ja/või aitab leida kutsikaid uute verede sissetoomiseks.

TERVIS

Šveitsi valgete lambakoerte haigustest on veel üpris vähe teada ja touühingu üks tegevus on tõu

terviseuuringute kohta info kogumine. EVLÜ on kehtestanud Šveitsi valgete lambakoerte

kohustuslikeks terviseuuringuteks puusaliigeste ja küünarliigeste uuringud, soovituslik on

silmauuringud. Taustainfona on kättesaadav Soome Kennelliidu ametlik andmebaas, Rootsi Šveitsi

valgete lambakoerte andmebaas ja Eesti Kennelliidu ametlik andmebaas, mis sisaldavad ametlike

terviseuuringute tulemusi. Ameerikas tehtud uuringute andmete järgi (Health and Genetics Report) on

Šveitsi valgetel lambakoertel samad haigused nagu Saksa lambakoertel, kuid need haigused võivad

erineda mingil määral liiniti. Kuna teadaolevalt ei ole ametlikult dokumenteeritud, et tõu loomisel oleks

sisse segatud muid tõugusid, vaid Šveitsi valge lambakoer baseerub ainult Saksa lambakoeral, siis võib

eeldada, et kõik Saksa lambakoertel liiniti esinevad eri haigused on sees ka Šveitsi valgetel

lambakoertel.

VÄLIMUS, ISELOOM NING KASUTUS- JA TÖÖOMADUSED

Tõustandardi kohaselt on Šveitsi valge lambakoer: pere- ja seltsikoer, elava ja tasakaaluka iseloomuga,

kes armastab tegutsemist, tähelepanelik ja hea koolitatavusega, hea sotsiaalsusega ja pühendunud oma

omanikule, ilma provotseerimiseta mitte kunagi kartlik või agressiivne, rõõmsameelne ja lihtsalt

koolitatav mitmekülgne töö- ja spordikoer. Lähtuvalt sellest on koera tööomadused – inimesega

koostöösoov ja stabiilne naÅNrvisüsteem – väga tähtsad. Touühingu üks tegevus on suunata erilist

tähelepanu Šveitsi valgete lambakoerte iseloomu- ja tööomadustele. Vanemad aretusmaad, nagu

Saksamaa, Rootsi, Soome, Holland on kasutusele võtnud aretusnõudena iseloomutesti- ja/või

töökatsed. Töötavate ja/või sportivate Šveitsi valgete lambakoerte arv üha suureneb.

Tõu algupärane otstarve on olnud karjatamine ja Ameerikas harrastatakse seda Šveitsi valgete

lambakoertega palju. Karjatamine on Šveitsi valgele lambakoerale juba sündides kaasa antud ja õigete

iseloomuomadustega koera ei ole vaja isegi eraldi õpetada. Lisaks võidavad Šveitsi valged

lambakoerad üle maailma populaarsust nina kasutavate koertena, kuna neil on leitud väga head

tööomadused jälje ajamiseks ja nad on näidanud ennast väga edukalt otsingukoertena, samuti

igasugusel saagil ja muul sarnasel motivatsioonil põhinevates koolitusvaldkondades.

Kehaehituselt ja välimuselt on Šveitsi valge lambakoer jõuline, hästi lihaseline, keskmist kasvu,

keskmise tugevusega ja harmoonilise kehaehitusega püstiste kõrvadega lambakoer. Kuna algusaegadel

on aretus olnud eri riikides eraldiseisev ja palju on tehtud tõusiseselt niinimetatud mittesugulusaretust

ehk siis vähemalt 4–6 sugupõlve mittesugulusaretust, on selgelt eristatavad mitmeid eri vaÅNlimikutüüpi

3

Šveitsi valgeid lambakoeri. Tüübi erinevus ei ole tähtis seni, kuni koera tüüp on vastavuses

tõustandardiga. Kuna veel mitmete järgmiste aastate jooksul on maailmas valitsevaks aretussuunaks

geenipõhja laiendamine, jäävad tüüpide erinevused veel pikaks ajaks. Töötava harrastuskoera

välimikus ei oma tähtsust ühtne tüüp, vaid pigem koera vastupidavus, töövõimekus ja harmooniline

kehaehitus sooritusvõime suurendamiseks.

2. TÕU TAUSTAANDMED

Šveitsi valge lambakoera ajalugu on tihedalt seotud Saksa lambakoer ajalooga. Saksa lambakoera tõu

looja Max E. Von Stephanitz (1864–1936) on samuti Šveitsi valge lambakoera tõu looja. Tõu ajalugu

algab 1800. aastate lõpust, kui peeti esimesi lambakoerte näituseid.

Tõu sündi on kajastatud ka raamatus “The White German Shepherd Book” (Strang, Berman ja

Hiildrup, 1983). Saksa lambakoerte esiisa Hektor Linksrheim, kes hiljem nimetati ümber Horan Von

Grafrath’iks, vanaisa oli valge koer Greif (sündinud 1878. aastal), kelle omanikuks oli Baron Von

Knigge. Greif oli esimene näitustel välja toodud valge lambakoer 1882. ja 1887. aastal Hannoveris.

Greifi ja kasvataja Friedrich Sparwasserile kuulunud hundivärvusega emase koera Lotte ühendusest

sündis Horani ema Lene. Lene värvuse kohta ei ole kahjuks andmed säilinud, kuid on teada, et Lene ja

Kastori järeltulijaks sai eespool mainitud kõikide Saksa lambakoerte esiisa Horan Von Grafrath, kes

kandis edasi Greifilt päritud valge värvuse geeni. Horani vend, kuulus tšempion von Schwaben jätkas

valge geeni edasikandmist ja üks tema järeltulijatest, Berno v.d. Seewiese (sündinud 24.03.1913) oli

esimene Saksamaa Saksa Lambakoerte Ühingus registreeritud valge Saksa lambakoer.

1930. aastatel pärast Max E. Von Stephanitzi surma hakati Saksamaal pidama valget värvust

negatiivseks ilminguks, see tugevnes veelgi Hitleri võimuletulekuga, kuni 1933. aastal tunnistati valge

värvus Saksa lambakoera tõustandardis lõplikult diskvalifitseerivaks. 1960. aastate lõpuks olid valged

lambakoerad Euroopast peaaegu kadunud. Valge karvastikuga sündinud kutsikad ja nende

ilmaletulekuga seotud andmed hävitati. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas aga jätkati valgete

lambakoerte kasvatamist. Valge lambakoera säilimise eest peabki tänama Ameerika Ühendriike ja

Kanadat, kes valge lambakoera hävitamisega kaasa ei läinud, vaid teda säilitasid.

USA-sse sattusid esimesed koerad Euroopast aastal 1912. Saksamaalt importis USA-sse parimaid

näitusekoeri Ann Tracy, kelle kennelis hakkasid kohe sündima ka valged kutsikad. 1917. aastal

registreeriti USA-s esimene valge Saksa lambakoer. 1920. aastal importis H. N. Hancett Saksamaal

kasvatatud valge Saksa lambakoera Minnesotasse. Mõningate varasemate aegade parimate Saksamaa

liinide, näiteks Oeringen, The Strong Heart, Rin-Tin-Tin ja Long Worth, pesakondades sündis

tihtipeale valgeid kutsikaid.

Tõug saavutas Ameerikas üha suuremat populaarsust, kuni 1960. aastatel värviliste ja valgete Saksa

lambakoerte kasvatajate vahel tekkisid lahkhelid ja 1968. keelati AKC ja Saksa Lambakoerte Ühingu

reeglite järgi näitustel valge värvusega koerad.

1969. aastal lõid Ameerikas valgete lambakoertega tegelejad Valgete Lambakoerte Klubi (White

Shepherd Club). Tõug levis ajapikku ka Kanadasse ja Mehhikosse. Tõu tulevikku silmas pidades

osutus eriti kasulikuks professor Lorenz Neufeldi kirjutatud raamat “The Invincible White Shepherd“

(1970, Kanada). Aastal 1981 said valget värvi Saksa lambakoerad õiguse osaleda Kanadas näitustel,

kuid valge värvus ise oli soovimatu.

4

1970. aastatel toodi valged lambakoerad uuesti Euroopasse – Taani ja Šveits olid esimesed riigid, kes

valget lambakoera Ameerikast importima hakkasid. 1967. aastal tõi šveitslanna Agatha Burch USA-st

isase koera Lobo White Burch, kelle hilisemaks aretuspartneriks sai 1971. aastal Inglismaale

imporditud emane valge lambakoer Blinkbonnys White Lilac. 1973. aastal sündis kennelis Shangrilas

esimene pesakond valgeid lambakoeri Euroopas. Sellest pesakonnast võttis Kurt Kron endale emase

kutsika nimega Shangrilas Sweetygirl, Kron hakkas hiljem kenneli von Kron nime all valgeid

lambakoeri aretama. Saksamaale jõudis valge lambakoer tagasi alles 1981. aastal, kui Martin

Faustmann (1927–1994) tõi aretuskoerteks Taanist isase Kanada-Ameerika valge lambakoera

Champion von Kroni ja USA-s aretatud emase Kanada-Ameerika valge lambakoera Kron’s Rani von

Finni. Hollandisse jõudis valge lambakoer 1985. aastal, kui hollandlane Jan Jansen importis kolm koera

Martin Faustmannilt Saksamaalt ning umbes samal ajal importisid ka Henk ja Anja Timmermans

Kanadast Hoofprint kennelist Joanne Chany käest kaks koera Hoofprint Utopia ja Hoofprint Ocan.

Nüüdseks on Euroopas valgeid lambakoeri juba mitmekümneid tuhandeid ja aastal 2002 tunnustas FCI

valge lambakoera tõuna Šveitsi valget lambakoera (number 347) ja tõug kuulub esimesse rühma.

2003. aastal toodi Eestisse esimesed kaks Šveitsi valget lambakoera ning 2012. aasta alguses oli Eesti

Kennelliidu registrisse kantud juba üle 250 isendi, 2017. aasta alguseks 559 koera. Eestis registreeritud

koerte esivanemad on pärit Hollandi, Ameerika Ühendriikide, Tšehhi, Brasiilia, Inglismaa, Saksamaa,

Rootsi ja Prantsusmaa tõuraamatute aretusest. Eestis on tekkinud oma aretusbaas, mille kvaliteet on üle

maailma nii palju tunnustatud, et Eesti aretusest on koeri eksporditud Ameerika Ühendriikidesse,

Kanadasse, Saksamaale, Soome, Leetu, Venemaale, Hollandisse, Rootsi, Hispaaniasse, Bahreini,

Serbiasse, Monacosse, Austriasse ja Itaaliasse. Erinäituste erikohtunikud Hollandist ja Šveitsist on

samuti tunnustanud Eesti koerte kvaliteedi taset ja võrrelnud seda selliste maailmas tunnustatud valgete

lambakoerte vanade aretusmaadega nagu Šveits, Holland, Saksamaa ja Austria.

Tõule aluse pannud koerad

Tuntud Šveitsi valge lambakoera tõu uurija ja kasvataja hollandlane Ruut Tilstra on oma raamatus ”Uit

de schaduw in het licht, De Witte Herder” välja toonud kaheksa Euroopas tõule aluse pannud koera.

1) Lobo White Burch 05.03.1966–14.09.1980

Kasvataja I. H. Vancleave (USA), Omanik Agatha Burch (Šveits)

2) Cindy von Ronanke 05.07.1982–

Kasvataja Martin Faustmann (Saksamaa), Omanik Axel Stommel (Saksamaa)

3) Biene vom Wolfsgehege 10.10.1983–

Kasvataja Erika Meinert (Saksamaa)

4) Mona Kirby von Ronanke 04.05.1985–

Kasvataja Martin Faustmann (Saksamaa), Omanik Italo Drube (Saksamaa)

5) Wayn Condor von Ronanke 28.05.1987–14.10.2003

Kasvataja Martin Faustmann (Saksamaa), Omanik Pia & Dieter Modl (Austria)

6) Basko of the White Stars 28.07.1987–30.07.2001

Kasvataja Angelika Pleh, Omanik Birgit Stoll (Saksamaa)

7) Hoofprint Ocan 06.10.1987–

Kasvataja Joanne Chanyi (Kanada), Omanik Anja & Henk Timmermans (Holland)

8) Panther vom Wolfsblut 11.02.1989–

Kasvataja Walter Gembus (Saksamaa)

5

3. TÕUÜHING JA SELLE AJALUGU

Eesti Valgete Lambakoerte Touühingu (EVLÜ) moodustasid 2006. aasta mais kolm Šveitsi valgete

lambakoerte aretusele, koolitusele ja kasvatamisele pühendunud isikut. EVLÜ on Eesti Kennelliidu

liige alates 15.06.2006.

Touühingu loomise peamine eesmärk oli vajadus üha suuremat populaarsust võitva Šveitsi valge

lambakoera tõuaretuse, koolituse ja kasvatuse suunamise ning nende omanike tugiorganisatsiooni

järele.

Loodud ühingu pohiülesanne on Šveitsi valgete lambakoerte omanike ühendamine vabatahtlikusse

organisatsiooni, võistluste, erinäituste, koolituste ja muude tõuga seotud ürituste organiseerimine ja

korraldamine ning Šveitsi valgete lambakoerte omanike ja kasvatajate nõustamine, kujundades samas

mõistvat suhtumist loodusesse ja loomadesse ning tõstes teadlikkust koerte inimühiskonda sobimise

vajalikkusest.

Soovides anda oma panuse ühiskonda, aitab ühing aktiivselt kaasa ka varjupaikades olevatele Šveitsi

valgetele lambakoertele või nendega sarnanevatele koertele uute omanike leidmisele. EVLÜ on

mõeldud kõikidele tõust huvitatutele ning liikmeks võib olla ka mitte selle tõu omanik või üldse koera

mitte omav inimene. EVLÜ on toredate, üksteisest lugupidavate ja koeri armastavate inimeste ühing.

Eesti Valgete Lambakoerte Touühingu liikmete arv on aastate lõikes kõikunud, aastatel 2006 – 2013

püsis suurusjärgus 20 liiget, alates 2014 aastast suurusjärgus 35 liiget. 2016. aastal tähistas touühing

10. tegevusaastat. 2017. aasta maikuu seisuga kuulub ühingusse 34 liiget.

4. PRAEGUNE OLUKORD

4.1. Populatsiooni suurus ja koosseis

Šveitsi valgete lambakoertega on tegeletud pikka aega nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas juba enne

FCI poolt tunnustamist 2002. aastal. Pärast ametliku tõutunnustuse saamist registreeriti kõik Šveitsi

valged lambakoerad enamikul juhtudel otse FCI registrisse. Mõnedes maades, näiteks Saksamaal, on

olemas aga omavahel konkureerivaid touühingud, mille tõttu pääseb ainult osa valgeid lambakoeri otse

FCI registrisse. Varem enamikes maades kasutusel olnud avatud tõuraamatud on sulgemisel ja tõugu

uusi koeri enam sisse võtta ei õnnestu. Seega jäävad FCI 347 tõust väljapoole mitmed Saksamaa eri

tõuraamatutes olevad isendid, keda üleminekuperioodil FCI registrites arvele ei võetud. Samuti takistab

Šveitsi valgete lambakoerte ülemaailmse populatsiooni määramist asjaolu, et Põhja-Ameerikas ei

tunnustata tõugu veel senini ja kõik Šveitsi valged lambakoerad on arvel Saksa lambakoertena. Sama

olukord valitseb ka mõnedes muudes maades väljaspool FCI piirkonda, näiteks Inglismaal.

Euroopa tõuraamatute sulgemise tagajärjel on tõenäoline, et ka need eraldiseisvates tõuraamatutes

registreeritud isendid jäävad ametlikust FCI 347 tõuregistrist välja. Teadmata on ka, mis saab nendest

tõuraamatutest edasi, kas jääb siiski eraldi valge Saksa lambakoer või suudetakse Šveitsiga kokkulepe

sõlmida. Teada on, et Ameerikas UKC registris valge lambakoera tõuraamatut pidav organisatsioon

soovib astuda Šveitsi valgete lambakoerte standardit hoidva ühinguga läbirääkimistesse, kuid Šveitsi

poole soov on käesoleva dokumendi koostamise ajal teadmata. Kuigi valgete lambakoerte

populatsiooni suuruse määramine on praegu suhteliselt võimatu, on siiski teada, et see on kiirelt kasvav

kogu Euroopas.

6

Algupärane, enamikus Euroopa riikides FCI tunnustatud Šveitsi valge lambakoer pärineb ainult

kaheksast koerast. Uute koerte juurde toomine ja tõusse võtmine on seda laiendanud, kuid hoolimata

sellest tuleb tõdeda, et kogu Kesk-Euroopa valgete lambakoerte geneetiline põhi on väga väike ja

peaaegu kõik koerad on üksteisega sugulased. Uute vereliinide tõugu sissetoomine oleks jätkuvalt kogu

tõu säilimise ja tervise nimel ülemaailmselt tähtis, kuid tõuraamatute sulgemise tõttu on hakatud välja

töötama uusi aretusstrateegiaid.

Kuna Eestis ei ole enne tõu FCI tunnustamist valgeid lambakoeri olnud ja valgeid Saksa lambakoeri ei

ole ka sisse toodud, ei ole Eestis ühtegi valget Saksa lambakoera FCI Šveitsi valge lambakoerana

arvele võetud – vastupidiselt Soomele, kus valgeid lambakoeri oli juba enne ametlikku tunnustamist ja

kuhu on sisse toodud palju Ameerikas ja Inglismaal registreerituid valgeid Saksa lambakoeri.

Eestis praeguseks registreeritud koerte esivanemad on pärit Hollandi, Ameerika Ühendriikide, Tšehhi,

Brasiilia, Inglismaa, Saksamaa, Rootsi ja Prantsusmaa tõuraamatute aretusest. Eestis on tekkinud oma

aretusbaas, mille kvaliteet on üle maailma nii palju tunnustatud, et Eesti aretusest on koeri eksporditud

Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Saksamaale, Soome, Leetu, Venemaale, Hollandisse, Rootsi,

Hispaaniasse, Bahreini, Serbiasse, Monacosse, Austriasse ja Itaaliasse. Erinäituste erikohtunikud

Hollandist ja Šveitsist on samuti tunnustanud Eesti koerte kvaliteeditaset ja võrrelnud seda selliste

maailmas tunnustatud valgete lambakoerte vanade aretusmaadega nagu Šveits, Holland, Saksamaa ja

Austria.

Eestisse toodi esimesed kaks valget lambakoera 2003. aastal ning 2017. aasta alguses oli Eesti

Kennelliidu registrisse kantud juba üle 559 isendi. Selle aja jooksul on sündinud kokku 227 kutsikat 19

emaskoeralt ja 22 isaskoeralt.

Tabel 1

Sündinud pesakonnad kennelite lõikes 2004 – 2011

Kennelid Erinevaid

emaseid

Kutsikaid kokku

(2004–2011)

Born to Win White 11 111

Estrellest 2 42

Fest Kiefer 1 7

Kauruna 1 7

Rutta’x 1 6

White Gold Dream 1 21

Ilma kennelinimeta 2 33

Kokku 19 227

Tabel 2

Sündinud pesakonnad kennelite lõikes 01.01. 2012 – 24.03.2017

Kennelid Kasvataja Erinevaid

emaseid

Kutsikaid

kokku/pesakondi

(01.01.2012-24.03.2017)

Born To Win White

Monika Laneman

Heli Laneman

9* 83/11

Born To Win Warrior

Monika Laneman

16* 137/20

7

Estrellest

Urve Lageda

1 25/4

White Gold Dream

Liia Juhani

1 8/1

Created For You

Leili Kang

1 7/1

Bright and White

Kadi Kreis

1 3/1

Rutta’x Royality

Rutt Tamm

1 2/1

Heart of Spark

Ingrid Müürsepp

1 9/1

Ilma kennelnimeta

Väino Malm 1 18/2

Marit Raag

1 7/1

Maria Åhman

1 16/2

Sofija Uzlova

1 7/1

KOKKU

28* 322 koera/46 pesakonda)

* Kennelites Born To Win White ja Born To Win Warrior kattub 7 aretuses kasutatud emast koera

Ülejäänud EKL-i registris olevad koerad on imporditud eri riikidest, nagu Holland, Saksamaa, Tšehhi,

Rootsi, Soome, Läti ja Leedu.

Aretuses osalenud imporditud koerad

Tabel 3

Aretuses osalenud imporditud koerad perioodil 2004–2011

Koera nimi Sugu Riik Sünd Pesakondi Järglaseid

kokku

Nice of You to Come Bye Almighty Emane Holland 2003 3 21

Elvira Taien Emane Tšehhi 2003 2 13

Arizona W Bohemia Mandiga Emane Tšehhi 2004 3 15

Achiever of the Heart Of Lothian Emane Holland 2005 1 10

Olivia Onyx van Vlerckenstejin Emane Holland 2005 1 9

Anschy Nat’s Snowdrop Emane Läti 2003 3 22

Einstein Isy Of The Heart Of Lothian Isane Holland 2004 2 15

Svarzekoks Buick Le Sabre Emane Soome 2005 1 7

Flipper Fria of the Heart Of Lothian Isane Holland 2005 1 11

Herakles Muo Of The Heart Of Lothian Isane Holland 2007 3 13

Evridikke Lucky Luna Aramy Emane Läti 2003 6 40

Joulumaan Arctic Oodi Lucia Emane Soome 2008 1 6

8

Tabel 4

Aretuses osalenud imporditud emased koerad perioodil 01.01. 2012 – 24.03.2017

Koera nimi Sugu Riik Sünd Pesakondi Järglaseid

kokku

GERA GREAT AND WONDERFUL OF

ANGELOTTI

Emane Venemaa 2015 1 7

SANTANA VEJUONOS ŠERKŠNAS

Emane Leedu 2014 1 7

JOULUMAAN REVONTULEN TULIKUUMA

Emane Soome 2014 1 4

BRENDA AKBO-PARCHOVANY

Emane Slovakkia 2010 1 4

FENNA VOM HAUS ECKENFELS

Emane Saksamaa 2010 1 5

SAFE KEEPER’S AIN’T NO FOOL

Emane Soome 2006 1 4

ANGRY BRIGADE’S THUNDER TIGER

Emane Soome 2012 1 7

BRIGHT LIGHT FROM KONTRASTAS

Emane Leedu 2008 1 3

EXTREME FROM KONTRASTAS

Emane Leedu 2005 1 5

Tabel 5

Aretuses osalenud imporditud isased koerad perioodil 01.01. 2012 – 24.03.2017

Koera nimi Sugu Riik Sünd Pesakondi Järglaseid

kokku

GOMER LA BLANKPAPILIO

Isane Tšehhi 2008 1 6

STARCRAFT OF WHITE ENERGY

Isane Saksamaa 2013 3 25

IDEFIX Z VESELE RODINY

Isane Tšehhi 2014 1 7

WAROGGI NAJEEBA

Isane Soome 2005 1 8

ANGRY BRIGADE’S LUMIUKKO

Isane Soome 2010 2 15

CALDWELL W. BOHEMIA MANDIGA

Isane Tšehhi 2006 3 18

WAROGGI MITRAJIT

Isane Soome 2008 1 2

TAGABO PRIMA PAJAS

Isane Rootsi 2010 1 7

MAD MAX VOM SUTUMER-GRUND Isane Saksamaa 2009 1 2

9

KUSTOM KARAKE’S DHAULAGIRI’S-YETI

Isane Soome 2010 1 7

HERAKLES MUO OF THE HEART OF

LOTHIAN

Isane Holland 2007 2 16

CHEROKEE BALTIC BEAUTY DU BOIS DES

TERNES

Isane Prantsusmaa 2007 1 9

FERROW KING Z RANČE MONTARA

Isane Tšehhi 2010 1 11

Tabel 6

Aretuses kasutatud isased koerad perioodil 2004–2011

Nimi Riik Sugu Järglaseid

1 Einstein Isy Of The Heart Of Lothian NL Isane 15

2 Herakles Muo Of The Heart Of Lothian NL Isane 13

3 Born to Win White General EST Isane 19

4 Barvestads Desoto SWE Isane 7

5 Flipper Fria of the Heart Of Lothian NL Isane 11

6 Royal von Tasz Classic USA Isane 18

7 Caldwell W Bohemia Mandiga CZ Isane 19

8 Bartholomeus Des Guardiens De Pacte FR Isane 6

9 Bright Fairview vom Weissen Fang NL Isane 7

10 Akhiro vom Altvilstal GER Isane 4

11 Snamerto Staomner UK Isane 9

12 Cristal Moons Twinkling Ice NL Isane 7

13 Pathfinder Baltic Selerija LV Isane 7

14 Hugo von de Timberhoeve NL Isane 6

15 Surefire Obi van Kinobi USA Isane 17

16

Cherokee Baltic Beauty du Bois de

Ternes

FR

Isane 6

17 Marco Sunny vom Fürstenberg GER Isane 6

18 Buffalo Bill of Arida Farm CZ Isane 7

19 Joulumaan Valkee Peera FIN Isane 9

20 Finn vom Sutumer Grund GER Isane 7

21 Gringo of White Finess AUT Isane 6

22 Born to Win White Judge EST Isane 8

Kokku 214

Tabel 7

Aretuses osalenud imporditud isased koerad perioodil 01.01. 2012 – 24.03.2017

Nimi Riik Sugu Järglaseid

1 BORN TO WIN WHITE YANKEE EST Isane 8

10

2

GOMER LA BLANKPAPILIO

CZ

Isane 6

3

BORN TO WIN WHITE THOR

EST

Isane 7

4

BORN TO WIN WHITE ZORRO

EST

Isane 63

5

BORN TO WIN WHITE OUTLAW

EST

Isane 62

6

BORN TO WIN WHITE GENERAL

EST

Isane 16

7

STARCRAFT OF WHITE ENERGY

GER

Isane 25

8

IDEFIX Z VESELE RODINY

CZ

Isane 7

9

BORN TO WIN WHITE SPARTACUS

EST

Isane 9

10

WAROGGI NAJEEBA

FI

Isane 8

11

ANGRY BRIGADE’S LUMIUKKO

FI

Isane 15

12

CALDWELL W. BOHEMIA MANDIGA

CZ

Isane 18

13

BORN TO WIN WHITE JUDGE

EST

Isane 8

14

WAROGGI MITRAJIT

FI

Isane 2

15

TAGABO PRIMA PAJAS

SWE

Isane 7

16

MAD MAX VOM SUTUMER-GRUND

GER

Isane 2

17

KUSTOM KARAKE’S DHAULAGIRI’SYETI

FI

Isane 7

18

HERAKLES MUO OF THE HEART OF

LOTHIAN

NL

Isane 16

19

BORN TO WIN WHITE LEGEND

EST

Isane 19

20

CHEROKEE BALTIC BEAUTY DU BOIS

DES TERNES

FR

Isane 9

21

FERROW KING Z RANČE MONTARA

CZ

Isane 11

Kokku 322

Tõuaretuses on populatsiooni mõistes tehtud pesakondi suhteliselt paljude eri isenditega. Samuti on

paaritatud eri emaseid võimalikult mitmete isastega. Praeguse aretusbaasi põhjal on võimalik teha kahe

11

sugupõlve raames aretuskombinatsioone ilma viie sugupõlve sugulusaretust tegemata.

Laias plaanis on Eesti tõuaretusele populatsiooni mõistes kasulikum, kui iga isend saaks ühe

pesakonna, kui et mõned parimad isendid saaksid väga palju pesakondi. Aretusisendid, kellega on

tehtud või tehakse mitmeid pesakondi, on maksimaalselt hea kvaliteediga ja järeleandmisi

aretusisendile ei tehta. Eriti tähtis on, et väga madala kvaliteediga isendid ei saaks aretusreeglite

puudulikkuse tõttu palju pesakondi. Lähisugulusaretust 2–3 sugupõlves tuleb tõu arengu

tulevikuseisukohast vältida.

4.2. Iseloom ning kasutus- ja tööomadused

Tõustandardi kohaselt on Šveitsi valge lambakoer: pere- ja seltsikoer, elava ja tasakaaluka iseloomuga,

kes armastab tegutsemist, tähelepanelik ja hea koolitatavusega, hea sotsiaalsusega ja pühendunud oma

omanikule, ilma provotseerimiseta mitte kunagi kartlik või agressiivne, rõõmsameelne ja lihtsalt

koolitatav mitmekülgne töö- ja spordikoer.

Euroopas võidab Šveitsi valge lambakoer üha rohkem harrastuskoerana populaarsust. Samuti kasvab

Eestis treeningplatsidel ja võistlustel osalevate valgete lambakoerte arv. Eesti Kennelliidu ajakiri Koer

avaldas 2010. aasta koolitusvaldkonna kokkuvõtted, kus KK-s on tõugude arvestuses Šveitsi valged

lambakoerad osalejate arvukuselt Saksa lambakoerte ja dobermannide järel 3. kohal ning SK arvestuses

on Šveitsi valged lambakoerad bordercolliede järel koguni 2. kohal.

Tähtsamad tulemused:

2011

Eesti Kennelliidu 2011. aasta spordikoera konkursil PJK/FH kategoorias saavutas meeskond Born to

Win White General ja Monika Laneman esikümnes 3. koha.

2011. aasta agility maailmameistrivõistlustel esindas valgete lambakoerte tõugu Eesti meeskonda

teisena kvalifitseerunud meeskond Born to Win White Hugo ja Marje Piiroja.

2012

Eesti Kennelliidu 2012. aasta spordikoera konkursil PJK/FH kategoorias saavutas meeskond Born to

Win White General ja Monika Laneman 2. koha.

2014

Eesti Kennelliidu 2014. aasta spordikoera konkursil PJK/FH kategoorias saavutas meeskond Born To

Win White Almighty ja Monika Laneman 3. Koha

Politsei- ja Piirivalveameti 96.aastapäeva aktusel tunnustati tänukirjaga White Gold Dream Alfix’it ja

Margot Luukast.

2015

14.-17.05.15 osales esimene Šveitsi valge lambakoer Born To Win White Almighty ja koerajuht

Monika Laneman IPO-FH-MM 2015 Dmitrevis, Venemaal.

2016

23.-24.aprill 2016 toimusid esimesed Eesti Meistrivõistlused maa-ala otsingus.

White Gold Dream Alfix ja Margot Luukas pälvisid 5. koha

Šveitsi valged lambakoerad 2016. aasta kokkuvõttes Eesti Kennelliidu Aasta Parimate Sportkoerte

TOP10-s:

• IPO-R (pääste) kategoorias White Gold Dream Alxix ja Margot Luukas 5.kohal

• PJK/FH (jälg) kategoorias Born To Win White Target ja Kersti Pink 7.kohal

KK (kuulekus) kategoorias on Born To Win White Target ja Kersti Pink 12.-13.kohal.

2010. aastal tegid veitsi valged lambakoerad koolitusaladel kokku 108 starti, millest tulemus saavutati

12

83 korral (77%-l startidest). 59 võistlusel ja 18 eksamil osales kokku 18 Šveitsi valget lambakoera,

neist 10 emast ja 8 isast koera. Keskmine osalenud koera vanus oli 3,2 aastat.

Tabel 8 Eestis elavate Šveitsi valgete lambakoerte koolitusaladel osalemine 2012 – 2016

2012 2013 2014 2015 2016

Starte kokku 76 95 103 110 104

Tulemuslikkus (%) 68% 76% 59% 54% 56%

Osalenud koeri emaseid/isaseid 16 11e/5i 15 11e/4e 14 11e/3i 14 10e/4i 14 7e/7i

A-jäljekatse 0 0 1/1 0 1/1

AD (starte/erinevaid koeri) 0 2/2 1/1 0 0

Agility (starte/erinevaid koeri) 24/3 45/3 75/2 72/3 78/2

BH test (starte/erinevaid koeri) 1 3/3 3/3 7/7 1/1

FH (starte/erinevaid koeri) 2/1 1/1 2/1 0 0

IPO-R-RV (starte/erinevaid koeri) 4/3 3/3 2/1 0 2/2

KK (starte/erinevaid koeri) 29/13 23/12 10/6 10/4 20/9

PJK (starte/erinevaid koeri) 2/1 0 1/1 1/1 2/1

SK (starte/erinevaid koeri) 14/1 18/6 8/4 3/2 0

Võistlustel ja eksamil osalenud koerte arv on aastatel 2008–2016 püsinud sama, kuid on kasvanud

startide arv. Šveitsi valgeid lambakoerad teevad kaasa peaaegu kõikidel Eestis harrastatavatel

koolitusaladel. Šveitsi valged lambakoerad on sagedad osalejad kuulekusealade BH, KK, SK eksamitel

ja võistlustel. Tulemuslikud ollakse põllujälje katses PJK ja erijälje katses FH. 2015. Aastal osales

esimene Šveitsi valge lambakoera IPO-FH-Mmil, koer oli aretatud Eestis. Harrastatakse kõrgema

astme agility’t ja rahvusvahelise päästekoerte katse ala IPO-Ri. Arvestades asjaolu, et Eestis saavutati

esimene koolitustulemus Šveitsi valge lambakoeraga 2005. aastal, on 11 aasta jooksul valgete

lambakoerte koolituses toimunud märkimisväärne areng ning koolitusaladel osaleb tulemuslikult järjest

endam Eestis aretud koeri.

Valge lambakoer on aktiivse harrastuskoerana kasutusel paljudes teisteski Euroopa riikides, näiteks

Saksamaal, Soomes, Rootsis, Austrias, Tšehhis. Enim võib Šveitsi valget lambakoera leida

kuulekuskoolituse ja jäljekoolituse aladelt, kuid mõningates riikides, näiteks Saksamaal, Austrias ja

Tšehhis, ka kaitsekoolituse aladelt. Hollandis on mõned Šveitsi valged lambakoerad väga tugevad

agility valdkonnas.

Šveitsi valget lambakoera tuleb aretada kui mitmekülgset harrastuskoera, kes sobib aktiivsele ja/või

erinevatest aktiivsetest koeraspordialadest huvitatud inimestele harrastuskoeraks. Kuigi Šveitsi valge

lambakoer on pärit Saksa lambakoerast, ei ole tõu FCI 347 standardi järgi ette nähtud töökatseid. Eri

riikide touühingud on selle tõttu kehtestanud Šveitsi valgetele lambakoertele kas oma aretuskontrollid

või iseloomutestid, et tõu tööomadusi säilitada. Rootsi touühing suutis pärast kümneaastast taotlemist

Rootsi Kennelliidus saada alates 01.01.2010 Šveitsi valgete lambakoerte tõule FCI 347 teenistuskoerte

õigused ja lisaks on neil kohustuslik MH iseloomu kirjeldustest. Soomes on aretusnõuetes sees

positiivselt läbitud teenistuskoerte iseloomutest LTE või ametlik koolitustulemus rahvusvahelistelt

teenistuskoerte aladelt, näiteks FH või IPO. Saksamaal on kaks touühingut, millest ühes (RWS) on

aretuskontroll olnud aretusnõudena kohustuslik juba aastaid. Aastal 2010 täiendas RWS oma

aretuskontrolli nõudeid ning toodi sisse eri instinktide hindamine ja vabal valikul on võimalik teha ka

aretuskontroll kaitsesoorituses.

13

Tõu algupärane otstarve on olnud karjatamine, mida Ameerika Ühendriikides harrastatakse Šveitsi

valgete lambakoertega palju. Karjatamine on Šveitsi valgele lambakoerale juba sündides kaasa antud ja

õigete iseloomuomadustega koera ei ole vaja isegi eraldi õpetada. Lisaks on Šveitsi valgetel

lambakoertel väga head tööomadused jälje ajamiseks ning igasuguseks saagil ja muul sarnasel

motivatsioonil põhinevaks koolituseks, nagu agility, flyball, kuulekuskoolitus, sõnakuulelikkus,

põllujälg jms. Šveitsi valge lambakoer sobib oma heade koolitusomaduste ja tugeva töötegemise soovi

poolest hästi kasutamiseks agressiivsust mittenõudvates tegevustes töökoerana, nagu päästeteenistuses,

narkootikumide ja esemete otsimises, pimeda juhtkoerana jms. Valgetes lambakoertes on ka liine, kust

pärit koerad on võimelised kaitsekoolituseks.

Iseasi on, kas Šveitsi valge lambakoer kui tõug peaks üldse olema kaitsekoolituseks sobiv. Ühtepidi on

maailmas palju lambakoera tõugusid, kes praegu ei ole kaitsekoolitusplatsil võimelised tegema sellist

sooritust, mida tegelikult peetakse teenistuskoerte liigituse alla kuuluvate tõugude pärusmaaks ja

kohustuseks. Teistpidi jälle on Šveitsi valge lambakoer kui tõug otseselt pärit Saksa lambakoera tõust

FCI 166. Paljusid kasvatajaid üle maailma paneb muretsema Saksa lambakoerast pärit Šveitsi valge

lambakoera kui tõu ülikiire taandareng ja tööomaduste kadumine. Tõmmates paralleele mõningate

teiste tõugudega, võib siinkohal näiteks tuua kolli, keda kaitsetreeninguplatsil praegu enam ei kohta,

kuigi varasematest aegadest mäletatakse neid kaitsekoolituses tegutsemas.

Tõsiasi on see, et ei ole võimalik aretada tööomadusi, kui kasvataja ise ei koolita oma koeri ja ei tea,

mida tööomadused tähendavad. Šveitsi valge lambakoer on standardi järgi rõõmsameelne ja

õpihimuline töökoer, mis tähendab, et nende omaduste säilimisele ja arendamisele tõus tuleb kindlasti

rõhku panna. Hea koera olemus on tasakaalukas, uudishimulik, enesekindel, sobivalt aktiivne, rahuneb

kiirelt ja teda on võimalik käsitleda. Koer peab olema tegutsemistahteline, süttima kiiresti, töötama

heas meeleolus, olema aktiivne ja nautima tegutsemist. Koeral peab olema selgesti väljenduv

karjainstinkt ja omanikule meeldida püüdmise soov, saagiinstinkt ja kuni ahnuseni minev söögiisu,

aktiveeritav kaitseinstinkt ja võitlustahe, töökindlus ning võime hoida selget pead ja tegutseda ka

stressiolukorras.

Kuna Šveitsi valge lambakoera tõug on populaarne, tehakse pesakondi tihtipeale valel eesmärgil, jättes

tähelepanuta tõu tegeliku otstarbe. Selle tõttu on tõus üha rohkem esinema hakanud

iseloomuprobleemina argust ja lisaks on näha tööomaduste kadumist. Tõustandard lubab valgele

lambakoerale eemalehoidlikkust inimeste suhtes, kuid mitte argust ja ebastabiilset, korrast ära

naÅNrvisüsteemi.

Argus iseloomuprobleemina tõus võib areneda lausa sellisele tasemele, et koer satub paanikasse

võõrastes kohtades, kui võõras inimene tahab teda puudutada ja/või isegi ründab teda katsuda tahtvat

inimest. Selliste iseloomuprobleemidega koerad ei sobi tänapäeva ühiskonda ja selliste koerte aretuses

kasutamist tuleb vältida. Kuna seda probleemi esineb tõus suhteliselt palju, tuleb sellesse väga tõsiselt

suhtuda. Aretusvalikute tegemisel peavad kasvatajad silmas pidama tulevikuperspektiivi.

Kindlasti tuleb vahet teha tõus esineva umbusklikkuse ja tõsiste iseloomuprobleemide vahel.

Umbusklikkus on tõule omane ja kaasa antud, kuid see ei tohiks kunagi välja areneda paanikaks.

Paanikasse võib sattuda ka koer, kes ei ole tavaliselt umbusklik, kuid ootamatus situatsioonis või

võõras kohas ei suuda taluda võõrast olukorda või võõraste puudutust. Tihtipeale tuleb see välja

näituseringis, kuid selle jaoks on võimalik enamikku sellistest koertest välja õpetada. Kuid paugukatse

ja iseloomutest toovad sellised küljed alati välja ning ainult nende alusel on võimalik koera tegelikult

hinnata. Koerad, keda on võimalik õpetada pauku taluma, ei pea olema aretusest välja arvatud, sest

sellisel juhul on neil siiski mingil tasemel korras naÅNrvisüsteem, mis kompenseerib ühe probleemi teise

14

omadusega. Suurimaks probleemiks on koerad, keda ei ole isegi mitte õpetada pauku taluma ja kes

sellest alati paanikasse satuvad. Aktiivse koera paanikahoog väljendub rabelemises ja suutmatuses

maha rahuneda. On olemas ka pehmet tüüpi allaheitlikke koeri, kelle paanikahoog väljendub ühe koha

peal seismises ja värisemises. Sellele tuleb kõikidel kasvatajatel tähelepanu pöörata ja hoolimata

sellest, kui armas oma koer on, tuleb aretust planeerides arvesse võtta, et mõne põlvkonna pärast

sellised koerad enam aretusse ei pääse. Praegu on Eesti valgete lambakoerte populatsioon liiga väike, et

kehtestada mingeid piiranguid tõus nii tugevalt esinevale probleemile, kuid eesmärgiks tuleb võtta kahe

põlvkonna jooksul iseloomu tugevat parandamist kas või selle tõttu koerte anatoomilisele välimikule

järeleandmisi tehes. Samuti peavad seda silmas pidama näitustel hindavad kohtunikud ning

paanitsevale koerale ei tohiks head tulemust anda, hoolimata sellest, kui ilus koer on. Seda teevad

praeguseks näiteks paljud Soome, Rootsi, Norra ja Valgevene kohtunikud, kes jagavad

iseloomuprobleemide tõttu madalamaid näitusehindeid.

Soomes on Šveitsi valgel lambakoeral alates 2006. aastast teenistuskoerte õigused ja tšempionitiitli

kinnitamiseks peab olema läbitud iseloomutest, BH katse või mõni rahvusvaheliselt tunnustatud

teenistuskoerte katse.

Mõned maad on juba kasutusele võtnud aretuskontrollina iseloomutesti ja/või töökatsed, kuid Eestis on

selle kehtestamiseks veel liiga väike Šveitsi valgete lambakoerte populatsioon. EVLÜ tegeleb aktiivselt

valgete lambakoerte kui harrastuskoerte populariseerimisega ja töötavate valgete lambakoerte arv

suureneb. Valgete lambakoerte koolitamisega tegeledes ja paugukatseid läbides on selgelt näha,

millistel koertel on stabiilne ja/või kiiresti taastuv naÅNrvisüsteem. Testides, millised koerad on

võimelised pauku taluma, on võimalik koera omanikel ja kasvatajatel paremini määrata oma koerte

iseloomu ja teha paremaid aretusotsuseid.

4.3. Tervis

Soomes toimunud koerte uuringute tulemuste ja Eestis tehtud uuringutulemuste põhjal võib öelda, et

Šveitsi valge lambakoer on suhteliselt terve tõug. Kindlasti tuleb arvesse võtta, et nii Soomes kui Eestis

on enamik tõu esindajaid noored ja võib olla, et vanemas eas välja löövad haigused ei ole lihtsalt veel

avaldunud. Kuid võttes arvesse, et Šveitsi valge lambakoer pärineb Saksa lambakoerast, on tõenäoliselt

ka Šveitsi valge lambakoera tõus esindatud kõik Saksa lambakoera tõus esinevad haigused.

Silmauuringuid on tehtud Eestis perioodil 2005-2011 ametlikult 14 valgel lambakoeral, kellest ühelgi

ei ole avastatud pärilikke haiguseid.

Silmauuringuid on Eestis perioodil 2012-24.03.2017 tehtud 11 aretuses kasutatud isasele koerale

(kokku kasutati aretuses 21 isast koera). Ühel imporditud koeral on katarakti (nukleaarne) leid.

Emastest aretuskoertest on silmauuringud läbinud 10 koera 27st, kellest ühelgi ei ole avastatud

pärilikke haiguseid.

Küünarliigeste ja puusaliigeste düsplaasiauuringuid on Eestis perioodil 2005-2011 ametlikult tehtud 54

korda, millest kahele korduspildistus, mille järel tulemus parenes. Puusaliigeste uuringutulemustest

83% olid terved tulemusega kas A või B. Lisaks on meile teadaolevalt EKL-i registris

mitteregistreeritud tulemused puusauuringud 1 koerale ja küünarliigese uuringud 1 koerale.

Küünarliigese uuringutulemustest 77% olid terved tulemusega 0.

Valgete lambakoerte puusaliigese uuringutulemused Eestis perioodil 2013 – 28.02.2017.

15

Küünarliigeste ja puusaliigeste düsplaasiauuringuid on Eestis perioodil 01.01.2013-28.02.2017

ametlikult tehtud 40 korda. Puusaliigeste uuringutulemustest 88% olid terved tulemusega kas A või B

Küünarliigese uuringutulemustest 88% olid terved tulemusega 0.

Tabel 9 Puusaliigese düsplaasia uuringute tulemused

Koeri A/A A/B B/A B/B B/C C/B A/C C/C D/C Teadmata

2013-28.02.2017

puusaliigese

düsplaaisa

uuringud

40 24 2 1 8 1 1 1 1 1

2012 – 24.03.2017

aretuses kasutatud

emased

27 16 1 2 3 – 1 2 – 2

2012 – 24.03.2017

aretuses kasutatud

isased

21 13 – 2 5 – – – – 1

Tabel 10 Küünarliigese düsplaasia uuringute tulemused

Koeri 0/0 0/1 1/0 1/1 2/0 0/3 3/0 Teadmata

2013-28.02.2017

puusaliigese

düsplaaisa

uuringud

40 35 1 – 1 1 1 1

2012 – 24.03.2017

aretuses kasutatud

emased

27 22 2 – 1 – – – 2

2012 – 24.03.2017

aretuses kasutatud

isased

21 18 – 1 1 – – – 1

4.3.1. Pärilikud haigused ja nende kontroll

Valgetel lambakoertel kehtisid kuni 31.12.2012 Eesti Kennelliidu kinnitatud aretusnõuetena

puusaliigeste ja küünarliigeste düsplaasiauuringu tulemused järgnevalt:

a) Kõik aretuses kasutatavad koerad peavad olema läbinud puusaliigeste düsplaasiauuringu ja aretuses

kasutada lubatavad tulemused on HD-A (terve) ja HD-B (veel terve).

b) Kõik aretuses kasutatavad koerad peavad olema läbinud küünarliigese düsplaasiauuringu ja aretuses

kasutada lubatavad tulemused on ED-0 ja ED-1. ED-1 tulemuse saanud koeri võib paaritada ainult ED-

0 tulemusega koeraga.

Põhjendused: aluseks on võetud üle Euroopa teistes riikides arvesse võetud päriliku haigusena

puusaliigeste ja küünarliigeste düsplaasia ja kehtestatud aretusnõuded ning regulatsioonid on

kehtestatud Šveitsi ja Hollandi järgi.

Valgetel lambakoertel kehtivad kuni 31.12.2017 Eesti Kennelliidu kinnitatud aretusnõuetena

16

puusaliigeste ja küünarliigeste düsplaasiauuringu tulemused järgnevalt:

a) Kõik aretuses kasutatavad koerad peavad olema läbinud puusaliigeste düsplaasiauuringu ja aretuses

kasutada lubatavad tulemused on HD-A, HD-B ja HD-C. Koeri, kelle HD tulemus on C võib paaritada

vaid koeraga, kelle HD tulemus on A

b) Kõik aretuses kasutatavad koerad peavad olema läbinud küünarliigese düsplaasiauuringu ja aretuses

kasutada lubatavad tulemused on ED-0 ja ED-1. ED-1 tulemuse saanud koeri võib paaritada ainult ED-

0 tulemusega koeraga.

Põhjendused: aluseks on võetud üle Euroopa teistes riikides arvesse võetud päriliku haigusena

puusaliigeste ja küünarliigeste düsplaasia ja kehtestatud aretusnõuded ning regulatsioonid on

kehtestatud Šveitsi ja Hollandi järgi.

a) Puusaliigeste regulatsiooni varasemate nõuete aluseks oli võetud Sveitsi ja Hollandi aretusnõuded,

kus koertel on lubatud tulemused A ja B. Ning aluseks on võetud see, et enamik Eestis pildistatud koeri

on tulemusega A ja B. Selle aretusnõude kehtestamise eesmärk oli mingil määral kaitsta Eesti väga

head “stardipositsiooni” ja mitte seda ära rikkuda. Ning kuna enamik Eesti koeri oli A ja B tulemusega

ei olnud aretusbaasi valikul probleemi. Lisaks on alati võimalik saada Soomest aretusisaseid kasutada,

mis on kõigest 80km kaugusel Eestist.

Kuna selline limitatsioon välistas Eestis aretusest Eestisse sisse toodud uute vereliinidega isendeid ja

mitmeid Soomes olevad häid isendeid siis soovib EVLÜ uutesse aretusnõuete taotlusesse lisada C

puusadega koera aretuses kasutamise A puusadega koeraga.

b) Küünarliigeste regulatsiooni nõuete aluseks olid võetud Šveitsi aretusnõuded, kus koertel on lubatud

tulemused 0 ja 1. Ning aluseks oli võetud see, et kõik ametlikult Eestis pildistatud koerad on

tulemusega kas 0 või 1. Kuna valgetel on tulemust ED-1 suhteliselt tihti ei ole võimalik seda tulemust

aretusest välja arvata (kuigi tegemist on nõrga düsplaasilise tulemusega) kuid eesmärgiks (näit 5 aasta

pärast) võiks võtta üritada viia see tulemus ED-0 peale.

Puusaliigeste düsplaasia on pärilik haigus. Eesti stardipositsioon on praegu väga hea kuna 88% uuritud

koertest on tulemusega A ja B. düsplaasia ei ole valge lambakoera tõus siiski eriti tugev probleem

(võrrelduna mõnede teiste tõugudega), kuna paljudes Euroopa riikides on kasutusel aretuses ainult A ja

B tulemusega koerad.

Küünarliigeste düsplaasia on pärilik haigus ning Eesti stardipositsioon on praegu päris hea, kuna

uuritud koertest 88%-l on tulemuseks 0. Küünarliigeste väga tugevaid düsplaasia astmeid esineb

mitmetes valgete lambakoerte liinides, see on aretusse tekkinud aastatega. Põhjuseks on see, et varem

paljudes Euroopa riikides küünarliigeste düsplaasiauuringuid aretusse pääsevatele koertele ei tehtud,

see on kinnistanud selle päritava haiguse väga tugevalt osadesse palju kasutatud liinidesse.

Kuna valge lambakoer on aktiivse iseloomuga palju liikuda tahtev koer, kellega tihtipeale harrastatakse

eri spordialasid, on valge lambakoera puusaliigeste ja küünarliigeste korrasolek eriti tähtis.

Käesoleva dokumendi koostamise seisuga olid valdav enamus Eestis silmauuringud läbinud Šveitsi

valged lambakoerad saanud tulemuseks silmad terved. Ühel imporditud koeral on katarakti

(nukleaarne) leid. Kuna aga Soomes on avastatud Šveitsi valgete lambakoerte uuringute tulemusena

palju eri pärilikke silmahaiguseid, on EVLÜ soovitanud aretusse minevatel koertel teha silmauuringud,

kuid ei pea seda praegu vajalikuks ametlikult uuringuna kehtestada.

17

Muid pärilikke haigusi Eestis olevatel koertel teada.

4.4. Välimus

Kehaehituselt ja välimuselt on Šveitsi valge lambakoer jõuline, hästi lihaseline, keskmist kasvu,

keskmise tugevusega ja harmoonilise kehaehitusega püstiste kõrvadega lambakoer. Kuna algusaegadel

on aretus olnud eri riikides eraldiseisev ja palju tehakse tõusiseselt niinimetatud mittesugulusaretust

ehk siis vähemalt 4–6 sugupõlve mittesugulusaretust, on selgelt eristatavad mitmeid eri vaÅNlimikutüüpi

Šveitsi valgeid lambakoeri. Tüübi erinevus ei ole tähtis seni, kuni koera tüüp on vastavuses

tõustandardiga. Kuna veel mitmete järgmiste aastate jooksul on maailmas valitsevaks aretussuunaks

geenipõhja laiendamine, jäävad tüüpide erinevused veel pikaks ajaks, seda ei tohiks tõule veaks panna.

Aeg on näidanud eri tõugude põhjal, et ühtse tüübi saavutamiseks tehtav sugulusaretus toob endaga

kaasa tõu geenipõhja kitsenemise ning liinidesse tugevalt sisse pärilikud haigused ja elujõulisuse

vähenemise.

Viimase aja moodne aretus on muutmas koeri liiga massiivseks ja näituseringides on edukalt esinema

hakanud eriti rikkaliku karvaga pikakarvalised sugupoolest sõltumata väga massiivsed koerad. Valge

lambakoera tõustandardi järgi on olemas keskmise pikkusega karvastikuga koerad ja pikakarvalised

koerad, mida näidatakse senini veel samas näituseringis, kuid mis praeguseks on teineteisest juba

erinema hakanud. Erinevus tuleb põhiliselt eri suundade tekkimisest aretuses, kus pikakarvaliste aretus

suunitletakse näitustele ja keskmise karvapikkusega on spordikoera suunitlusega. Liialdusi ükskoik

millises suunas tuleks vältida.

Harrastuskoera välimikus ei oma tähtsust ühtne tüüp või massiivsus, vaid pigem koera vastupidavus,

töövõimekus ja harmooniline kehaehitus sooritusvõime suurendamiseks. Tõus esinevad kaks eri

karvapikkust, mida esitatakse ühes näituseringis, ei tee kohtunikele koerte hindamist kergeks. Kuid ka

karvastikku ei tohiks töötava harrastuskoera välimiku hindamisel pidada määravaks, vaid pigem koera

üldist füüsilist konditsiooni, lihaselisust ja vastupidavust. Näitus ei tohiks olla siiski iludusvõistlus, vaid

koera tõustandardile vastavuse hindamine, võttes arvesse, milleks koer on algupäraselt loodud ja tema

praegusesse ühiskonda sobivust.

5. KOKKUVÕTE VAREM KEHTINUD ARETUSEESKIRJA MEETMETE RAKENDAMISE

TULEMUSTEST

Perioodil 01.01.2013 – 28.02.2017 kogutud terviseuuringute statistika on kahe erineva uuringu

valdkonna peale – puusaliigeseuuringud ja küünarliigeseuuringud. Lisaks on vaadatud aretuses

kasutatud koerte silmauuringute tulemusi.

Silmauuringud ei olnud ametlikult kehtestatud arestusnõuded ja terviseuuringute tulemuste põhjal ei

leia EVLÜ ka vajadust kehtestada ametlikke kohustuslikke silmauuringuid. Vaadeldud perioodil on

aretuses kasutatud koertest, kelle silmauuringud on tehtud, üks imporditud koer leiuga, teised leiuta.

Ametlikke puusaliigese uuringuid teostati 40 korda, millest, 88% olid terved tulemusega kas A või B.

Võrreldes perioodiga 2005 – 2011, on terviseuuringute tulemused paranenud ja C puusadega koerte

aretuses kasutamine (tingimusel, et neid paaritatakse A puusadega koertega) ei ole tervisebaasi

halvendanud.

Ametlikke küünarliigese uuringuid teostati 40 korda, millest 88% olid terved tulemusega 0. Võrdluseks

eelmine periood (2005 -2011) olid tevete tulemusetga 77% uuritud koertest.

18

6. ARETUSE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD

6.1 Nägemus

Valge lambakoera tõustandardis on tõu kasutusalaks märgitud: pere- ja seltsikoer, silmatorkavalt

lastesõbralik, tähelepanelik valvur, rõõmsameelne ja õpihimuline töökoer. Neid alasid tuleb, ja on ka

plaanis, tõus säilitada, aretades Šveitsi valget lambakoera mitmekülgseks harrastus- ja seltsikoeraks,

asetades aretuses esiplaanile koerte tervise ja iseloomunõuded, eeldades stabiilset naÅNrvisüsteemi ja

mitmekülgseid tööomadusi.

Võttes arvesse nende omaduste olemasolu ja kinnitumist tõus, tuleb aretusvalikutes jätkata rõhuasetust

tervisele ning tugevdada rõhuasetust koerte iseloomule ja tööomadustele.

6.2. Touühingu eesmärgid

Touühingu eesmärk on suunata Šveitsi valge lambakoera aretust saavutamaks tõustandardi kohast

igakülgselt tervet ja stabiilset, korras naÅNrvisüsteemiga, mitmekülgsete tööomadustega seltsi- ja

harrastuskoera.

Iseloom ning kasutus- ja tööomadused

Tõustandardi kohaselt on Šveitsi valge lambakoer: pere- ja seltsikoer, silmatorkavalt lastesõbralik,

tähelepanelik valvur, rõõmsameelne ja õpihimuline töökoer – kõik need omadused on koera iseloomu

puhul väga tähtsad. Touühingu üks tegevus on suunata erilist tähelepanu Šveitsi valgete lambakoerte

iseloomu- ja tööomadustele, kuna tõus esineb tõsise iseloomuprobleemina argust ja lisaks on näha

tööomaduste kadumist. Mitmed maad on juba kasutusele võtnud aretuskontrolli ja/või iseloomutesti

ning üha suureneb töötavate Šveitsi valgete lambakoerte arv. Touühing soovitab kasvatajatel Šveitsi

valgete lambakoerte iseloomu- ja naÅNrvisüsteemiprobleeme selgitada välja iseloomutestide, töökatsete ja

muude Šveitsi valgetele lambakoertele sobivate iseloomu ja tööomadust näitavate katsete abil. Valgetel

lambakoertel on väga head tööomadused jälje ajamiseks, kuulekuskoolituseks ning igasuguseks saagil

ja muul sarnasel motivatsioonil põhinevaks koolituseks.

Tervis

Aretusega proovitakse hoida Eesti praegu head stardipositsiooni ja jätkata üle maailma teadaolevate

haiguste ennetamiseks tarvitusele võetud meetmete kasutamist, näiteks puusaliigeste ja küünarliigeste

kohustuslikud düsplaasiauuringud. Aretuses kasutatavad koerad peavad olema terved, see on väikese

populatsiooni säilitamiseks elutähtis, kuna sugulusaretusega tekkivad haigused võivad viia

populatsiooni hukuni. Aretuses kasutatavad koerad peavad olema puusauuringu tulemusega terved, st

tulemusega A, B või C, millest tulemusega C koera võib paaritada ainult A tulemusega koeraga,

küünarliigese düsplaasia uuringutulemusega 0 või 1, millest tulemusega 1 koera võib paaritada ainult 0

tulemusega koeraga.

Geenipõhi

Touühingu üks aretussoovitusi on laiendada geenipõhja ja vältida sugulusaretust. Geenipõhja

laiendamine on tõu edasiarenemiseks ja püsimajaÅNaÅNmiseks väga tähtis, vähendades pärilike haiguste

kinnistumist.

Välimik

19

Tõustandardi järgi on Šveitsi valge lambakoer kehaehituselt ja välimuselt jõuline, hästi lihaseline,

keskmist kasvu, keskmise tugevusega ja harmoonilise kehaehitusega püstiste kõrvadega lambakoer.

Liialdamine ükskoik millises välimiku osas toob kaasa koera tööomaduste ja sooritusvõime

kahanemise. On selgelt eristatavad mitut eri tüüpi valgeid lambakoeri – Hollandi, Tšehhi, Saksamaa,

Austria, Ameerika ja lisaks mõned erinevused piirkonniti. Kuna veel mitme järgmise aasta jooksul on

aretussuunaks geenipõhja laiendamine, jäävad tüüpide erinevused veel pikaks ajaks, kuid seda ei tohiks

tõule veaks panna. Touühing tahab rõhutada, et harrastuskoera välimikus ei oma tähtsust ühtne tüüp,

vaid pigem koera vastupidavus, töövõimekus ja harmooniline kehaehitus sooritusvõime

suurendamiseks. Samuti on tõus kaks eri karvapikkust: keskmise karvapikkusega koerad ja

pikakarvalised koerad, see aga ei tee kohtunikele koerte hindamist näituseringis kergeks. Kuid ka

karvastikku ei tohiks töötava harrastuskoera välimiku hindamisel pidada määravaks, vaid oluline on

koera üldine füüsiline konditsioon, lihaselisus ja vastupidavus. Touühing tahab rõhutada, et näitus ei

tohiks olla siiski iludusvõistlus, vaid koera tõustandardile vastavuse hindamine, võttes arvesse, milleks

koer on algupäraselt loodud ja tema praegusesse ühiskonda sobivust. Kindlasti tuleb vältida Šveitsi

valge lambakoera välimiku arengut mõne muu tõu tüüpi. Vältida tuleb näiteks Saksa lambakoera tüüpi

tugevalt langeva kaarja seljajoonega koeraks muutumist, kuna tõustandardi järgi on Šveitsi valgel

lambakoeral sirge rõhutatud turjaga seljajoon. Liiga pikk karv võib muutuda probleemiks

pikakarvalisel tüübil. Koerte väga massiivseks muutumisele, mis ei ole lambakoerale iseloomulik, tuleb

samuti erilist tähelepanu pöörata. Kuna paljudel Šveitsi valgetel lambakoertel esineb luminina ja

mõnedel aasta ringi, tuleb sellele tähelepanu pöörata ning pigmenti eriti rõhutada ja aretusvalikus seda

tugevdada.

6.3. Touühingu strateegia

1. Järgida EKL-i tõuaretuse määruseid.

2 Jälgida tõu arengut mujal maailmas, pidades ühendust kasvatajatega välismaal ja teha koostööd

teiste maade touühingutega.

3 Suunata kasvatajaid tõuaretuses tõu arengule Eestis maksimaalse kasu toomiseks.

4 Jätkata aretusnõudeks kehtestatud terviseuuringutega.

5 Jälgida ning vajaduse korral muuta ja täiendada aretusnõudeid.

6.4. Ohud ja võimalused

Tugevused

– mitmekülgne harrastuskoer

– pere- ja seltsikoer

– üldiselt terve

– välimikus ei ole veel liialdusteni jõutud

– sotsiaalne iseloom

– kasutuskoerte õigused

– kinnitatud terviseuuringud

Nõrkused

– väike geenipõhi

– väike populatsioon

– tõu liiga lühike ajalugu

– iseloomu- ja naÅNrvisüsteemiprobleemid

– aretuskontroll puudub

– vähe aretajaid Eestis

20

Võimalused

– geenipõhja laiendamine

– eri töökatsete populariseerimine

– aretuskontrolli sisseviimine

– erinäituste tähtsuse tõstmine

– koolituste propageerimine

Ohud

– sugulusaretus ja pärilike haiguste

tugenemine

– näituse ja töökoerte liinide lahkuminemine

– välimiku tüübi muutus liialdamise tõttu

mõnes välimiku osas (näituste tulemusena)

– tööomaduste kadumine

– liigne populaarsus

6.5. Probleemideks valmistumine

Risk Põhjus Valmisolek Hoidumine Tähtsus

Väike

geenipõhi

Koeri vähe, tõug

noor

Võõraste verede

sissetoomine ja

lähisugulusaretuse

taunimine

Tuleb paaritada

mitu sugupõlve

mittesugulastega

Tõug sureb välja

Tugev

sugulusaretus

Liiga väike

aretusbaas

Võõraste verede

sissetoomine ja

välismaiste isaste

kohta info

vahendamine

Koerte

sugupuude

lugemine enne

paaritust

Sugulusaretuse

probleemid: soo

jätkamise

probleemid,

elujõulisuse

kadumine,

haiguste

tugevnemine

Soo jätkamise

probleemid

Geneetilised/tead

mata

Kasvatajate

valikud

Sugulusaretuse

vältimine ja

probleemidest

teavitamine

Tõu elujõulisus

väheneb

NaÅNrvisüsteemi

probleemid

NaÅNrvisüsteemile

ja koera

iseloomule ei

pöörata piisavalt

tähelepanu

Koertele

kasutusõiguse

kehtestamine,

töökatsete

populariseerimine

ja aretuskontrolli

kehtestamine

Aretuskoerte

naÅNrvisüsteemile,

iseloomule ja

tööomadustele

tuleb pöörata

tähelepanu

Argade,

agressiivsete ja

paugukartlike

koerte

lisandumine,

sellised koerad ei

ole võimelised

olema pere- ja

seltsikoerad,

tähendades ohtu

lastele ja

inimestele, ning

kes ei ole

võimelised olema

harrastuskoeraks,

kuna puudub

töövõime

21

Pärilike

haiguste

lisandumine

Haigustest

liinides on vähe

teada

Aretuskoerte

terviseuuringud

Haigete koerte

aretusse

mittelaskmine

Haiguste

lisandumine

6.6. Aretuse eesmärkide saavutamise programm

Aasta 2017 2018 2019 2020 2021

Terviseuuring

ute jälgimine

Terviseuurin

gu tulemuste

kogumine ja

analüüsimin

e

Terviseuurin

gu tulemuste

kogumine ja

analüüsimine

Terviseuurin

gu tulemuste

kogumine ja

analüüsimine

Terviseuurin

gu tulemuste

kogumine ja

analüüsimine

Terviseuuringu

tulemuste

kogumine ja

analüüsimine

Aretusse

minevate

isendite

iseloomu ja

tööomaduste

jälgimine

Aretusse

minevate

isendite

iseloomu ja

tööomaduste

kohta

tulemuste

kogumine ja

analüüsimin

e

Aretusse

minevate

isendite

iseloomu ja

tööomaduste

kohta

tulemuste

kogumine ja

analüüsimine

Aretusse

minevate

isendite

iseloomu ja

tööomaduste

kohta

tulemuste

kogumine ja

analüüsimine

Aretusse

minevate

isendite

iseloomu ja

tööomaduste

kohta

tulemuste

kogumine ja

analüüsimine

Aretusse

minevate

isendite

iseloomu ja

tööomaduste

kohta tulemuste

kogumine ja

analüüsimine

7. PROGRAMMI TÄITMISE KONTROLL

Touühingu üldkoosolekul vaadatakse läbi eelmise aasta tulemused ja võrreldakse neid sellele eelnenud

aastatega, selle alusel on võimalik teha otsuseid, kuidas rakendatud meetmed on toiminud ning mida

saaks olukorra parendamiseks veel ette võtta.

Tõu aretusnõudeid muudetakse iga viie aasta tagant.

8. ALLIKAD

1 Soome Kennelliidu andmebaasi terviseuuringutulemused

2 Rankin, C. The All-White Progenitor: German Shepherd Dogs. Upfront Publishing, teine

väljalase 2002.

3 Strang, P.D., Berman, S.A. & Hilldrup, M.E.: The White German Shepherd Book. Medea

Publishing Co., Inc. 1983.

4 Tilstra, R.: Uit de schaduw in het licht De Witte Herder. Circum 2002.

5 American White Shepherd Association (AWSA) internetilehekülg: http://www.awsaclub.org

6 Vita svepet – Vit herdehundklubb 2003

7 Ajakiri KOER 1/2011

8 EVLÜ aastaaruanded 2012 – 2016

9. LISAD

22

1 Kehtiv tõustandard