Valge lambakoera ajalugu. Tõu ajalugu.

    Glen Gadsby ja June (RAAF Politseikoer nr 41)

Valge lambakoer tunnustati FCI poolt 2002 aastal kui šveitsi valge lambakoer. Varasematel aegadel tunti seda tõugu kui valge saksa lambakoer, Ameerika-Kanada valge lambakoer või lihtsalt valge lambakoer.

Valge lambakoera ajalugu on tihedalt seotud saksa lambakoera ajalooga. Kapten Max E. Von Stephanitz (1864-1936), kes soovis korrata colliede edulugu ja luua uus superkoer, mis tal ka õnnestus ja on täna tuntud saksa lambakoera nime all, leidis sobiva saksa lambakoera prototüübi 1899. aasta aprillikuu näitusel Karlsruhes. Koer oli Hektor Linksrheim, kes hiljem nimetati ümber „Horan Von Grafrath-iks“, sündinud 1. jaanuaril 1895 ja kasvatatud Friedrich Sparwasseri poolt.  1899. aasta 22. aprillil asutas Max E. Von Stephanitz Saksa Lambakoerte Ühingu (SV) ja Horan Von Grafrath’ile kirjutati välja tõutunnistus numbriga SZ1. Horan Von Grafrath’ist sai Verein für Deutsche Schäferhundes registreeritud esimene saksa lambakoer. Tol ajajärgul ei olnud saksa lambakoer selline nagu teda täna tuntakse. Koerte välimus erines nii kasvu, iseloomu kui ka karvastiku poolest. Karvastik varieerus pikast lühikeseni ja värvused olid valge, valge laikudega, pruun, must, sinine, sonaarne, must, punane jne. Hektori vanaisa oli valge koer Greif, sündinud 1878. aastal ja kelle omanikuks oli Baron Von Knigge. Greif oli esimene näitustel välja toodud valge lambakoer 1882. ja 1887. aastal Hannoveris. Greifi ja kasvataja Friedrich Sparwasserile kuulunud hundivärvusega emase koera Lotte ühendusest sündis Horani ema Lene. Lene värvuse kohta ei ole kahjuks andmed säilinud, kuid teada on, et Lene ja Kastori järeltulijaks sai eelpool mainitud kõikide saksa lambakoerte esi-isa Horan Von Grafrath, kes kandis edasi Greifilt päritud valge värvuse geeni. Horani vend, kuulus tsempion von Schwaben jätkas valge geeni edasikandmist ja üks tema järeltulijatest, Berno v.d. Seewiese, sündinud 1913. aastal oli esimene Saksamaa Saksa Lambakoerte Ühingus registreeritud valge saksa lambakoer.

Ann Tracy (kes importis Saksamaalt parimaid näitusekoeri USA-sse) kennelis hakkasid koheselt ilmuma ka valged kutsikad. Nii sattus valge lambakoer Ameerika Ühendriikidesse. 1917. aastal registreeriti USA-s esimene valge saksa lambakoer. 1920. aastal importis H.N.Hancett Saksamaal kasvatatud valge saksa lambakoera Minnesotasse. Mõningates varasemate aegade parimate Saksamaa liinide nagu näiteks Oeringen, The Strong Heart, Rin-Tin-Tin ja Long Worth pesakondades sündis tihtipeale valgeid kutsikaid.

1930. aastatel pärast Max E. Von Stephanitz-i surma hakati Saksamaal valget värvust pidama negatiivseks ilminguks, mis tugevnes veelgi Hitleri võimuletulekuga kuni 1933. aastal valge värvus lõplikult saksa lambakoera tõustandardis dikvalifitseerivaks tunnistati. 60-ndate aastate lõpuks olid valged lambakoerad Euroopast peaaegu kadunud. Valge karvastikuga sündinud kutsikad ja nende ilmaletulekuga seotud andmed hävitati. Saksa lambakoera kasvatajate jaoks oli häbiasi kui pesakonnas sündis valge kutsikas. Veel tänapäevalgi juhtub, et Saksamaal vanimate saksa lambakoera kasvatajate juures sünnib pesakonda valge kutsikas. Kuid need pannakse kõrvale kohe pärast sündimist ja neist ei räägita. Tõusiseste geneetiliste probleemide tekkimises nagu näiteks koerte karvastiku värvi tuhmumises ja pigmendi vähenemises süüdistati valge värvusega koeri. Kuid hoolimata valge geeni peaaegu et elimineerimisest jätkus saksa lambakoerte karvastiku helenemine ja tuhmumine. Tänaseks on selgeks tehtud, et mitte valge geen ei olnud süüdi saksa lambakoera karvastiku „tuhmumises“ vaid halb aretustegevus. Valge lambakoer ei ole albiino, neil on väga hea pigment (tumedad silmad, must nina, tume kurgulagi jne). Valge geen on saksa lambakoerale samamoodi kaasa antud nagu pikka karva edasikandev geen.

Ameerika Ühendriikides ja Kanadas aga jätkati valge lambakoera kasvatamist. Valge lambakoera säilimise eest peamegi tänama Ameerika Ühendriike ja Kanadat, kes valge lambakoera hävitamisega kaasa ei läinud vaid teda säilitasid.

1970-ndatel aastatel toodi valged lambakoerad uuesti Euroopasse – Taani ja Šveits olid esimesed riigid, kes valget lambakoera Ameerikast Importima hakkasid. 1967 aastal tõi šveitslanna Agatha Burch USA-st isase koera Lobo White Burch, kelle hilisemaks aretuspartneriks sai 1971. aastal Inglismaale imporditud emane valge lambakoer Blinkbonnys White Lilac. 1973. aastal sündis kennelis Shangrilas esimene pesakond valgeid lambakoeri Euroopas. Sellest pesakonnast võttis endale emase kutsika Kurt Kron nimega Shangrilas Sweetygirl, kes hiljem kenneli von Kron nime all valgeid lambakoeri aretama hakkas. Saksamaale jõudis valge lambakoer tagasi alles 1981. aastal kui Martin Faustmann (1927-1994) tõi aretuskoerteks Taanist isase Kanada-Ameerika valge lambakoera Champion von Kron ja USA-s aretatud emase Kanada-Ameerika valge lambakoera Kron´s Rani von Finn. Hollandisse jõudis valge lambakoer 1985. aastal kui  hollandlane Jan Jansen importis kolm koera Martin Faustmannilt Saksamaalt ning umbes samal ajal importisid ka Henk and Anja Timmermans Kanadast Hoofprint kennelist Joanne Chanyi käest kaks koera Hoofprint Utopia ja Hoofprint Ocan. Nüüdseks on Euroopas valgeid lambakoeri juba mitmeid tuhandeid ja aastal 2002 tunnustati FCI poolt (number 347) tõug šveitsi valge lambakoer

   RAAF autasustamine

Olevik
 Nende aastate jooksul, mil saksa lambakoeri ja valget lambakoera eraldi aretati on tõugude välimus muutunud üksteisest erinevaks. Valge lambakoer meenutab rohkem saksa lambakoera mõnikümmend aastat tagasi, mitte tänapäevast tüüpi saksa lambakoera. Valgeid lambakoeri on nii pikakarvalist kui lühikarvalist. Oma iseloomult on ta üldjuhul rahulik, kuid vajaduse korral on valmis oma omanikku kaitsma. Valge lambakoer on töötav seltsikoer, sõbralik laste vastu, taibukas ja kiire õppija, võõraste vastu umbusklik, valvas ja tähelepanelik valvekoer. Palju kasutatakse valget lambakoera pimedate juhtkoerana ja teraapiakoerana. Oma iseloomu tõttu sobib ta selleks ideaalselt. Samas on valget lambakoera võimalik leida päästeüksustest, politseist, teda on kasutatud sõjas. Valgeid lambakoeri on IPO3 ja SchH3 tiitlitega jms. Nende seas on palju filmistaare, agility ja flyballi koeri ning neid on kasutatud kelgukoertena. Kus iganes valge lambakoer ka kasutusele ei võeta, saab ta hästi hakkama.

Koostanud: Monika Laneman

Kasutatud materjale: World Wide Web