Ühingu põhikiri | Eesti Valgete Lambakoerte Tõuühing

Põhikiri lingina EVLÜ PÕHIKIRI

KINNITATUD
Asutajate poolt 29.05.2006
MUUDETUD
Üldkoosoleku otsusega
27.01.2019
MUUDETUD
Üldkoosoleku otsusega
23.05.2021
MUUDETUD
Üldkoosoleku otsusega
27.01.2024

MTÜ EESTI VALGETE LAMBAKOERTE TÕUÜHINGU PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1 MTÜ Eesti Valgete Lambakoerte Tõuühing on Šveitsi valgete lambakoerte
(Rahvusvaheline Künoloogilise Föderatsiooni (edaspidi FCI) standard 347) kasvatajate,
omanike ja tõust huvitatute vabatahtlik mittetulunduslik organisatsioon, mis tegutseb liikmete
huvide kohaselt. MTÜ Eesti Valgete Lambakoerte Tõuühing on Eesti Kennelliidu (edaspidi
EKL) liige.
1.2 MTÜ (edaspidi “ühing”) ametlik nimi on: MTÜ Eesti Valgete Lambakoerte Tõuühing.
1.3 Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Saku vald Harjumaa ja aadress on Raba tee 6 Männiku
küla Saku vald Harjumaa 75511.
1.4 Ühing on tõuühing, mis suunab Šveitsi Valge Lambakoera tõugu (FCI standard 347) koerte
aretust ja kasvatust, organiseerib näitusi ja ülevaatusi ning osaleb neil.
1.5 Ühing juhindub oma tegevuses kehtivast seadusandlusest, ühingu põhikirjast, EKL
normatiivaktidest ja Rahvusvaheline Künoloogilise Föderatsiooni (Federation Cynologique
Internationale – FCI) poolt kehtestatud standarditest.
1.6 Ühing on juriidiline isik, kellel on iseseisev bilanss, pangaarved ja sümboolika.
1.7 Ühing omab õigust moodustada piirkondlikke allüksusi, mis ei ole juriidilised isikud.
1.8 Ühingu töökeel on eesti keel.
2. EESMÄRGID JA TEGEVUSALAD
2.1 Ühingu eesmärgiks on ühendada juriidilised ja füüsilised isikud, kelle tegevus või harrastus
on seotud Šveitsi valge lambakoera omamise, aretuse, koolituse või kasvatusega, ühtsesse
organisatsiooni; suunata ja aidata kaasa tõu arengule ja levikule Eesti Vabariigis; kujundada
mõistvat suhtumist loodusesse ja loomadesse; tõsta teadlikkust koerte inimühiskonda sobimise
vajalikkusest.

2.2 Ühingu tegevusaladeks on:
2.2.1 aretuse koordineerimine ja kontroll FCI ja Eesti Kennelliidu aretustöö eeskirjade
alusel;
2.2.2 oma liikmete huvide esindamine;
2.2.3 selgitus- ja propagandatöö organiseerimine;
2.2.4 seminaride, erinäituste, katsete ja võistluste ning laagrite korraldamine, parimate
autasustamine ning premeerimine;
2.2.5 Šveitsi valgete lambakoerte tõukohtunike ja töökatsete kohtunike, samuti teiste
sama tõu spetsialistide alg- ja täiendkoolitus ning kursuste läbiviimine, kursuseid ja
koolitusi korraldatakse koolituslitsentsi mittenõudvas mahus;
2.2.6 tõualase kirjanduse ja materjali kogumine, töötlemine ja väljaandmine;
2.2.7 kontaktide loomine ja hoidmine Eesti Kennelliidu ja teiste tõuühingute ning
klubidega ning muude kennelühendustega;
2.2.8 ühingu põhitegevusaladega seotud jae- ja hulgikaubandus;
2.2.9 Eesti Kennelliidus tõualastes küsimustes arvamuse avaldamine.
3. LIIKMESKOND
3.1 Ühingu liikmeks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad osaleda ja kaasa
aidata ühingu eesmärkide ja tegevusaladega seonduvate ülesannete lahendamisele ja kes
tunnustavad käesolevat põhikirja.
3.2 Liikmeks astumisel tuleb esitada kirjalik sooviavaldus, tasuda sisseastumismaks ja ette ühe
aasta liikmemaks. Ühingu liikmeks vastuvõtmise kinnitab ühingu juhatus.
3.3 Ühingu liikmeks astuja loetakse liikmeks liikmemaksu tasumise päevast. Liikmemaksu
tasumist arvestatakse kalendriaasta eest alates esimese liikmemaksu tasumise päevast
proportsionaalselt jooksva kalendriaasta järelejäänud kuudega. Liikmelisuse arvestamise
aluseks on kalendriaasta. Liikmemaksu tasutakse 1 aasta ette. Liikmelisuse lõppemise korral
tasutud liikmemaksu ei tagastata.
3.4 Sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja tasumise muud tingimused otsustab üldkoosolek.
3.5. Liikmel on õigus:
3.5.1 osaleda kõigil ühingu poolt korraldatavatel üritustel;
3.5.2 võtta hääleõiguslikult osa ühingu üldkoosolekutest või volitada kirjalikult enda
esindamiseks üldkoosolekul mõne teise ühingu liikme. Üks ühingu liige saab volikirja
alusel üldkoosolekul esindada kuni viit ühingu liiget. Liige, kellel on tasumata
aastamaks, võib osaleda koosolekul, kuid ei oma õigust hääletada.
3.5.3 valida ja olla valitud ühingu juhtorganitesse;
3.5.4 saada informatsiooni ühingu tegevuse kohta;
3.5.5 lahkuda ühingust esitades selleks juhatusele kirjaliku avalduse. Lahkumise
kinnitab juhatus.
3.6 Liikmel on kohustus:
3.6.1 järgida käesolevat põhikirja ja ühingu juhtorganite otsuseid;
3.6.2 tasuda õigeaegselt liikmemaksu;
3.6.3 kasutada säästlikult ja sihtotstarbeliselt ühingu vara;
3.6.4 suhtuda heaperemehelikult loodusesse ja loomadesse;
3.6.5 olla lojaalne ühingule.

3.7 Isik, kelle tegevus vastab vähemalt ühele EVLÜ auliikme statuudis nimetatud
kriteeriumitele, võib üldkoosolek valida auliikmeks. Auliikme kandidaadi võib esitada iga
ühingu liige. Auliikme kandidatuur, põhjendus ja isiku nõusolek esitatakse juhatusele.
3.8 Liige võidakse ühingust välja arvata, kui ta on eksinud ühingu põhikirja, juhtorganite otsuste
või EKL-i normatiivaktide ja tõugu puudutavate eeskirjade vastu. Samuti, kui liige on oma
süülise tegevusega kahjustanud ühingu mainet või kaotanud teiste liikmete usalduse. Liige
võidakse ühingust välja arvata, kui ta ei tasu liikmemaksu kolme (3) aasta jooksul. Liikme
väljaarvamise otsustab juhatus. Juhatuse otsuse võib vaidlustada üldkoosolekul, üldkoosoleku
otsus on lõplik.
3.9 Juhatuse liikme või revidendi väljaarvamine ühingust kuulub ainult üldkoosoleku pädevusse
ja otsustatakse lihthäälteenamusega.
3.10 Liikmel, kes lahkub või arvatakse ühingust välja, ei ole õigust ühingu varale ja talle ei
tagastata sisseastumis- ega liikmemaksu.
4. JUHTIMINE
4.1 Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek. Üldkoosolek kutsutakse kokku vastavalt
vajadusele vähemalt kord aastas ühingu juhatuse otsuse alusel. Üldkoosolekust koos
päevakorraga teavitatakse liikmeid kirjalikult vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist.
4.2 Üldkoosoleku kutsub kokku ja valmistab ette ühingu juhatus.
4.3 Erakorralise üldkoosoleku võib kokku kutsuda juhatuse algatusel või 10% liikmete
kirjalikul nõudmisel, kusjuures näidatud peab olema koosoleku kokkukutsumise põhjus ja
arutusele tulevad küsimused. Erakorraline koosolek tuleb läbi viia hiljemalt 30 päeva
möödumisel alates nõude esitamisest. Juhatus peab erakorralise koosoleku toimumisest
liikmetele kirjalikult ette teatama vähemalt 2 nädalat.
4.4 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või on esindatud iga nelja ühingu
liikme kohta 1 ühingu liige. Juhul, kui esindatud on vähem liikmetest, siis kutsutakse 15 päeva
jooksul kokku uus üldkoosolek, mis on otsustusvõimeline esindatud häälte arvust sõltumata.
4.5 Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega v.a käesoleva põhikirja punktis
4.6.1, kui otsused võetakse vastu juhul kui poolt hääletab üle 2/3 koosolekul viibinud liikmeid
ning p 8.4, mil otsus võetakse vastu juhul kui üle 3/4 koosolekul viibinud liikmeid hääletab
poolt. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav koosoleku juhataja hääl.
4.6 Üldkoosoleku pädevuses on kõik ühinguga seotud küsimused, sealhulgas:
4.6.1 uue põhikirja vastuvõtmine, täienduste ja muudatuste tegemine põhikirjas, kui
selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul esindatud ühingu liikmetest;
4.6.2 juhatuse esitatud majandusaasta aruande ja tegevusplaanide kinnitamine;
4.6.3 sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse ja tasumise tingimuste kinnitamine;
4.6.4 ühingu juhatuse liikmete ja revidendi valimine, tagasikutsumine ja ühingust
väljaarvamine;
4.6.5 ühingu tegevuse reorganiseerimise ja likvideerimise küsimuse otsustamine;
4.6.6 auliikme valimine;
4.6.7 muude ühingu tegevusega seotud küsimuste otsustamine.

5. ÜHINGU JUHATUS
5.1 Ühingu juhatus on ühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühingut selle igapäevases
tegevuses.
5.2 Ühingu juhatus on 3 kuni 7 liikmeline ja valitakse 2 aastaks.
5.3 Ühingu juhatuse pädevuses on:
5.3.1 ühingu jooksva töö ja asjaajamise ning raamatupidamise korraldamine;
5.3.2 ühingu liikmete vastuvõtmine, väljaarvamine ja registri pidamine;
5.3.3 liikmemaksude kogumine ja laekumise jälgimine;
5.3.4 koolitusseminaride, näituste, väljaõppe ja muude ürituste korraldamine;
5.3.5 tõualase kirjanduse, materjali kogumine, töötlemine ja väljaandmine;
5.3.6 kasvatus- ja aretustöö koordineerimine, seda puudutavate normide väljatöötamine,
vastavate erilubade väljastamine ja normide täitmise jälgimine;
5.3.7 ühingu rahaliste vahendite ja omandi eesmärgipärase kasutamise ning
raamatupidamisarvestuse tagamine;
5.3.8 majandusaasta aruande ja bilansi ning tegevusaruande esitamine üldkoosolekule;
5.3.9 üldkoosoleku kokkukutsumine ja päevakorra ettevalmistamine;
5.3.10 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste elluviimine;
5.3.11 ühingu esindamine, huvide eest seismine ja lepingute sõlmimine;
5.3.12 toimkondade ja töörühmade moodustamine ja neile volituste andmine;
5.3.13 põhivahendite soetamine, rentimine ja võõrandamine, käibevahendite seisu
jälgimine;
5.3.14 muude küsimuste lahendamine, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse.
5.4 Juhatuse liikmed valitakse üldkoosolekul lihthäälteenamusega (50% kohal viibinud häältest
+ 1 hääl) ühingu liikmete seast. Kui juhatuse liige soovib ise oma volitused lõpetada enne
tähtaega ja/või astuda välja ühingust, peab ta esitama juhatusele kirjaliku avalduse. Juhatuse
liikme volitused loetakse lõppenuks avalduse esitamise hetkest. Lahkumise kinnitab
üldkoosolek lihthäälte enamusega.
5.5 Juhatuse liikmeid võib tagandada juhatuse ettepanekul või 10% liikmete kirjaliku avalduse
põhjal üldkoosoleku otsusega. Eelnevalt peavad olema väljasaadetud kutsed üldkoosolekule
vastava päevakorra punktiga. Juhatuse liige loetakse tagandatuks, kui selle poolt on hääletanud
üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest.
5.6 Juhatus valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Juhatuse esimehe valimistel peavad
osalema kõik juhatuse liikmed.
5.7 Ühingu juhatuse esimees koordineerib juhatuse tegevust, sealhulgas:
5.7.1 juhatab juhatuse istungeid;
5.7.2 käsutab juhatuse otsuste alusel ühingu vahendeid, sõlmib jooksva tegevusega
seotud lepinguid, annab välja volikirju;
5.7.3 esindab ühingut käesolevate ja juhatuse poolt antud volituste piires Eesti
Vabariigis ja välisriikides;
5.7.4 korraldab juhatuse ametliku informatsiooni levitamist ühingu liikmetele ja
partneritele, sealhulgas korraldab kirjavahetust ja teadete saatmist. Ühingu liikmete
kirjalikuks teavitamiseks loetakse liikmete informeerimist ühingu interneti
koduleheküljel avaldatud teatisega või e-kirja või lihtkirja teel saadetud teatisega.

5.8 Juhatuse kõikidel liikmetel on õigus esindada ühingut kõigis õigustoimingutes, omades
selleks juhatuse otsusega antud volitust.
5.9 Juhatus tuleb kokku esimehe või aseesimehe kutsel või kui seda nõuab vähemalt kaks
juhatuse liiget. Juhatus käib koos vähemalt neli korda aastas, vajaduse korral sagedamini.
5.10 Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal viibivad vähemalt pooled selle liikmetest,
sealhulgas esimees või aseesimees. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
Häälte jagunemisel võrdselt on otsustav juhatuse esimehe hääl.
5.11 Ühingu juhatus töötab ühiskondlikel alustel.
6. RAHALISED VAHENDID
6.1 Ühingu rahalised vahendid moodustavad:
6.1.1 sisseastumis-ja liikmemaksudest;
6.1.2 tulust näituste, ürituste ja kursuste korraldamisest; reklaami, erialakirjanduse ja
muu ühingu tegevusega seotud materjalide ja vahendite vahendamisest ja
realiseerimisest;
6.1.3 tulu koerte ostu-müügi- ja vastava informatsiooni vahendamisest;
6.1.4 sponsorite eraldistest;
6.1.5 annetustest, kingitustest ja lepingulisest tegevusest saadavast tulust oma
põhikirjaliste tegevusaladega seotud ülesannete täitmisel.
6.2 Ühingu rahalisi vahendeid kasutatakse ainult ühingu juhatuse esimehe või aseesimehe
korraldusel ja juhatuse täielikul nõusolekul.
6.3 Ühingu rahalisi vahendeid kasutatakse:
6.3.1 kohustuslike maksete ja eraldiste tegemiseks;
6.3.2 ühingu materiaalsete kulutuste katteks, sh ürituste korraldamisega seotud kulude
katteks;
6.3.3 teenuste eest maksmiseks;
6.3.4 töötasude maksmiseks;
6.3.5 liikmemaksudeks.
7. ARUANDLUS JA REVIDEERIMINE
7.1 Ühingu aruandeperioodiks on kalendriaasta. Majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp
31. detsembril.
7.2 Ühing teostab raamatupidamist vastavalt kehtivale seadusandlusele ja esitab
seadusandlusega ettenähtud korras aruanded pädevatele riigiorganitele ning võimaldab oma
majandustegevuse kontrollimist.
7.3 Juhatus koostab kalendriaasta lõpus jooksva aasta majandusaasta aruande ning esitab selle
üldkoosolekule kinnitamiseks.
8. ÜHINGU REORGANISEERIMINE JA LIKVIDEERIMINE
8.1 Ühingu reorganiseerimine toimub üldkoosoleku otsuse alusel, milles näidatakse
õigusjärglane (-sed), kellele lähevad üle ühingu õigused ja kohustused.

8.2 Ühingu tegevus lõpetatakse kohtuotsusega või üldkoosoleku otsusega või muudel seadusega
ettenähtud juhtudel ja korras.
8.3 Ühingu tegevuse lõpetamiseks moodustab ühingu üldkoosolek. Ühingu
likvideerimiskomisjoni ja määrab kindlaks komisjoni asukoha ja volitused,
likvideerimiskomisjon võtab juhatuselt üle kogu asjaajamise.
8.4 Ühingu tegevuse lõpetab üldkoosolek 3/4 häälteenamusega. Tegevuse lõppedes läheb arhiiv
üle EKL-ile või õigusjärglasele viimase üldkoosoleku otsuse alusel.
8.5 Ühingu tegevus loetakse lõppenuks seaduses sätestatud korras.

KINNITATUD Asutajate poolt 29.05.2006

MUUDETUD Üldkoosoleku otsusega 27.01.2019

MUUDETUD Üldkoosoleku otsusega 23.05.2021

MTÜ EESTI VALGETE LAMBAKOERTE TÕUÜHINGU PÕHIKIRI

ÜLDSÄTTED

1. ÜLDSÄTTED

1.1 MTÜ Eesti Valgete Lambakoerte Tõuühing on Šveitsi valgete lambakoerte (Rahvusvaheline Künoloogilise Föderatsiooni (edaspidi FCI) standard 347) kasvatajate, omanike ja tõust huvitatute vabatahtlik mittetulunduslik organisatsioon, mis tegutseb liikmete huvide kohaselt. MTÜ Eesti Valgete Lambakoerte Tõuühing on Eesti Kennelliidu (edaspidi EKL) liige.

1.2 MTÜ (edaspidi “ühing”) ametlik nimi on: MTÜ Eesti Valgete Lambakoerte Tõuühing. 1.3 Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Saku vald Harjumaa ja aadress on Raba tee 6 Männiku küla Saku vald Harjumaa 75511.

1.4 Ühing on tõuühing, mis suunab Šveitsi Valge Lambakoera tõugu (FCI standard 347) koerte aretust ja kasvatust, organiseerib näitusi ja ülevaatusi ning osaleb neil.

1.5 Ühing juhindub oma tegevuses kehtivast seadusandlusest, ühingu põhikirjast, EKL normatiivaktidest ja Rahvusvaheline Künoloogilise Föderatsiooni (Federation Cynologique Internationale – FCI) poolt kehtestatud standarditest.

1.6 Ühing on juriidiline isik, kellel on iseseisev bilanss, pangaarved ja sümboolika.

1.7 Ühing omab õigust moodustada piirkondlikke allüksusi, mis ei ole juriidilised isikud.

1.8 Ühingu töökeel on eesti keel.

EESMÄRGID JA TEGEVUSALAD

2.1 Ühingu eesmärgiks on ühendada juriidilised ja füüsilised isikud, kelle tegevus või harrastus on seotud Šveitsi valge lambakoera omamise, aretuse, koolituse või kasvatusega, ühtsesse organisatsiooni; suunata ja aidata kaasa tõu arengule ja levikule Eesti Vabariigis; kujundada mõistvat suhtumist loodusesse ja loomadesse; tõsta teadlikkust koerte inimühiskonda sobimise vajalikkusest.

2.2 Ühingu tegevusaladeks on:

2.2.1 aretuse koordineerimine ja kontroll FCI ja Eesti Kennelliidu aretustöö eeskirjade alusel;

2.2.2 oma liikmete huvide esindamine;

2.2.3 selgitus-ja propagandatöö organiseerimine;

2.2.4 seminaride, erinäituste, katsete ja võistluste ning laagrite korraldamine, parimate autasustamine ning premeerimine;

2.2.5 Šveitsi valgete lambakoerte tõukohtunike ja töökatsete kohtunike, samuti teiste sama tõu spetsialistide alg- ja täiendkoolitus ning kursuste läbiviimine, kursuseid ja koolitusi korraldatakse koolituslitsentsi mittenõudvas mahus;

2.2.6 tõualase kirjanduse ja materjali kogumine, töötlemine ja väljaandmine;

2.2.7 kontaktide loomine ja hoidmine Eesti Kennelliidu ja teiste tõuühingute ning klubidega ning muude kennelühendustega;

2.2.8 ühingu põhitegevusaladega seotud jae- ja hulgikaubandus;

2.2.9 Eesti Kennelliidus tõualastes küsimustes arvamuse avaldamine.

LIIKMESKOND

3.1 Ühingu liikmeks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad osaleda ja kaasa aidata ühingu eesmärkide ja tegevusaladega seonduvate ülesannete lahendamisele ja kes tunnustavad käesolevat põhikirja.

3.2 Liikmeks astumisel tuleb esitada kirjalik sooviavaldus, tasuda sisseastumismaks ja ette ühe aasta liikmemaks. Ühingu liikmeks vastuvõtmise kinnitab ühingu juhatus.

3.3 Ühingu liikmeks astuja loetakse liikmeks liikmemaksu tasumise päevast. Liikmemaksu tasumist arvestatakse kalendriaasta eest alates esimese liikmemaksu tasumise päevast proportsionaalselt jooksva kalendriaasta järelejäänud kuudega. Liikmelisuse arvestamise aluseks on kalendriaasta. Liikmemaksu tasutakse 1 aasta ette. Liikmelisuse lõppemise korral tasutud liikmemaksu ei tagastata.

3.3 Sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja tasumise muud tingimused otsustab üldkoosolek.

3.4. Liikmel on õigus:

3.4.1 osaleda kõigil ühingu poolt korraldatavatel üritustel;

3.4.2 võtta hääleõiguslikult osa ühingu üldkoosolekutest või volitada kirjalikult enda esindamiseks üldkoosolekul mõne teise ühingu liikme. Üks ühingu liige saab volikirja alusel üldkoosolekul esindada kuni viit ühingu liiget. Liige, kellel on tasumata aastamaks, võib osaleda koosolekul, kuid ei oma õigust hääletada.

3.4.3 valida ja olla valitud ühingu juhtorganitesse;

3.4.4 saada informatsiooni ühingu tegevuse kohta;

3.4.5 lahkuda ühingust esitades selleks juhatusele kirjaliku avalduse. Lahkumise kinnitab juhatus.

3.5 Liikmel on kohustus:

3.5.1 järgida käesolevat põhikirja ja ühingu juhtorganite otsuseid;

3.5.2 tasuda õigeaegselt liikmemaksu;

3.5.3 kasutada säästlikult ja sihtotstarbeliselt ühingu vara;

3.5.4 suhtuda heaperemehelikult loodusesse ja loomadesse;

3.5.5 olla lojaalne ühingule.

3.6 Isik, kelle tegevus vastab vähemalt ühele EVLÜ auliikme statuudis nimetatud kriteeriumitele, võib üldkoosolek valida auliikmeks. Auliikme kandidaadi võib esitada iga ühingu liige. Auliikme kandidatuur, põhjendus ja isiku nõusolek esitatakse juhatusele.

3.7 3.7 Liige võidakse ühingust välja arvata, kui ta on eksinud ühingu põhikirja, juhtorganite otsuste või EKL-i normatiivaktide ja tõugu puudutavate eeskirjade vastu. Samuti, kui liige on oma süülise tegevusega kahjustanud ühingu mainet või kaotanud teiste liikmete usalduse. Liige võidakse ühingust välja arvata, kui ta ei tasu liikmemaksu kolme (3) aasta jooksul. Liikme väljaarvamise otsustab juhatus. Juhatuse otsuse võib vaidlustada üldkoosolekul, üldkoosoleku otsus on lõplik.

3.8 Juhatuse liikme või revidendi väljaarvamine ühingust kuulub ainult üldkoosoleku pädevusse ja otsustatakse lihthäälteenamusega.

3.9 Liikmel, kes lahkub või arvatakse ühingust välja, ei ole õigust ühingu varale ja talle ei tagastata sisseastumis- ega liikmemaksu.

JUHTIMINE

4.1 Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek. Üldkoosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele vähemalt kord aastas ühingu juhatuse otsuse alusel. Üldkoosolekust koos päevakorraga teavitatakse liikmeid kirjalikult vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist.

4.2 Üldkoosoleku kutsub kokku ja valmistab ette ühingu juhatus.

4.3 Erakorralise üldkoosoleku võib kokku kutsuda juhatuse algatusel või 10% liikmete kirjalikul nõudmisel, kusjuures näidatud peab olema koosoleku kokkukutsumise põhjus ja arutusele tulevad küsimused. Erakorraline koosolek tuleb läbi viia hiljemalt 30 päeva möödumisel alates nõude esitamisest. Juhatus peab erakorralise koosoleku toimumisest liikmetele kirjalikult ette teatama vähemalt 2 nädalat.

4.4 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või on esindatud iga nelja ühingu liikme kohta 1 ühingu liige. Juhul, kui esindatud on vähem liikmetest, siis kutsutakse 15 päeva jooksul kokku uus üldkoosolek, mis on otsustusvõimeline esindatud häälte arvust sõltumata.

4.5 Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega v.a käesoleva põhikirja punktis 4.6.1, kui otsused võetakse vastu juhul kui poolt hääletab üle 2/3 koosolekul viibinud liikmeid ning p 8.4, mil otsus võetakse vastu juhul kui üle 3/4 koosolekul viibinud liikmeid hääletab poolt. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav koosoleku juhataja hääl.

4.6 Üldkoosoleku pädevuses on kõik ühinguga seotud küsimused, sealhulgas:

4.6.1 uue põhikirja vastuvõtmine, täienduste ja muudatuste tegemine põhikirjas, kui selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul esindatud ühingu liikmetest;

4.6.2 juhatuse esitatud majandusaasta aruande ja tegevusplaanide kinnitamine;

4.6.3 sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse ja tasumise tingimuste kinnitamine;

4.6.4 ühingu juhatuse liikmete ja revidendi valimine, tagasikutsumine ja ühingust väljaarvamine;

4.6.5 ühingu tegevuse reorganiseerimise ja likvideerimise küsimuse otsustamine;

4.6.6 auliikme valimine;

4.6.7 muude ühingu tegevusega seotud küsimuste otsustamine.

ÜHINGU JUHATUS

5.1 Ühingu juhatus on ühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühingut selle igapäevases tegevuses.

5.2 Ühingu juhatus on 2 kuni 5 liikmeline ja valitakse 2 aastaks.

5.3 Ühingu juhatuse pädevuses on:

5.3.1 ühingu jooksva töö ja asjaajamise ning raamatupidamise korraldamine;

5.3.2 ühingu liikmete vastuvõtmine, väljaarvamine ja registri pidamine;

5.3.3 liikmemaksude kogumine ja laekumise jälgimine;

5.3.4 koolitusseminaride, näituste, väljaõppe ja muude ürituste korraldamine;

5.3.5 tõualase kirjanduse, materjali kogumine, töötlemine ja väljaandmine;

5.3.6 kasvatus- ja aretustöö koordineerimine, seda puudutavate normide väljatöötamine, vastavate erilubade väljastamine ja normide täitmise jälgimine;

5.3.7 ühingu rahaliste vahendite ja omandi eesmärgipärase kasutamise ning raamatupidamisarvestuse tagamine;

5.3.8 majandusaasta aruande ja bilansi ning tegevusaruande esitamine üldkoosolekule;

5.3.9 üldkoosoleku kokkukutsumine ja päevakorra ettevalmistamine;

5.3.10 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste elluviimine;

5.3.11 ühingu esindamine, huvide eest seismine ja lepingute sõlmimine;

5.3.12 toimkondade ja töörühmade moodustamine ja neile volituste andmine;

5.3.13 põhivahendite soetamine, rentimine ja võõrandamine, käibevahendite seisu jälgimine;

5.3.14 muude küsimuste lahendamine, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse.

5.4 Juhatuse liikmed valitakse üldkoosolekul lihthäälteenamusega (50% kohal viibinud häältest + 1 hääl) ühingu liikmete seast. Kui juhatuse liige soovib ise oma volitused lõpetada enne tähtaega ja/või astuda välja ühingust, peab ta esitama juhatusele kirjaliku avalduse. Juhatuse liikme volitused loetakse lõppenuks avalduse esitamise hetkest. Lahkumise kinnitab üldkoosolek lihthäälte enamusega.

5.5 Juhatuse liikmeid võib tagandada juhatuse ettepanekul või 10% liikmete kirjaliku avalduse põhjal üldkoosoleku otsusega. Eelnevalt peavad olema väljasaadetud kutsed üldkoosolekule vastava päevakorra punktiga. Juhatuse liige loetakse tagandatuks, kui selle poolt on hääletanud üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest.

5.6 Juhatus valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Juhatuse esimehe valimistel peavad osalema kõik juhatuse liikmed.

5.7 Ühingu juhatuse esimees koordineerib juhatuse tegevust, sealhulgas:

5.7.1 juhatab juhatuse istungeid;

5.7.2 käsutab juhatuse otsuste alusel ühingu vahendeid, sõlmib jooksva tegevusega seotud lepinguid, annab välja volikirju;

5.7.3 esindab ühingut käesolevate ja juhatuse poolt antud volituste piires Eesti Vabariigis ja välisriikides;

5.7.4 korraldab juhatuse ametliku informatsiooni levitamist ühingu liikmetele ja partneritele, sealhulgas korraldab kirjavahetust ja teadete saatmist. Ühingu liikmete kirjalikuks teavitamiseks loetakse liikmete informeerimist ühingu interneti koduleheküljel avaldatud teatisega või e-kirja või lihtkirja teel saadetud teatisega.

5.8 Juhatuse kõikidel liikmetel on õigus esindada ühingut kõigis õigustoimingutes, omades selleks juhatuse otsusega antud volitust.

5.9 Juhatus tuleb kokku esimehe või aseesimehe kutsel või kui seda nõuab vähemalt kaks juhatuse liiget. Juhatus käib koos vähemalt neli korda aastas, vajaduse korral sagedamini.

5.10 Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal viibivad vähemalt pooled selle liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte jagunemisel võrdselt on otsustav juhatuse esimehe hääl.

5.11 Ühingu juhatus töötab ühiskondlikel alustel.

RAHALISED VAHENDEID

6.1 Ühingu rahalised vahendid moodustavad:

6.1.1 sisseastumis-ja liikmemaksudest;

6.1.2 tulust näituste, ürituste ja kursuste korraldamisest; reklaami, erialakirjanduse ja muu ühingu tegevusega seotud materjalide ja vahendite vahendamisest ja realiseerimisest;

6.1.3 tulu koerte ostu-müügi- ja vastava informatsiooni vahendamisest;

6.1.4 sponsorite eraldistest;

6.1.5 annetustest, kingitustest ja lepingulisest tegevusest saadavast tulust oma põhikirjaliste tegevusaladega seotud ülesannete täitmisel.

6.2 Ühingu rahalisi vahendeid kasutatakse ainult ühingu juhatuse esimehe või aseesimehe korraldusel ja juhatuse täielikul nõusolekul.

6.3 Ühingu rahalisi vahendeid kasutatakse:

6.3.1 kohustuslike maksete ja eraldiste tegemiseks;

6.3.2 ühingu materiaalsete kulutuste katteks, sh ürituste korraldamisega seotud kulude katteks;

6.3.3 teenuste eest maksmiseks;

6.3.4 töötasude maksmiseks;

6.3.5 liikmemaksudeks.

ARUANDLUS JA REVIDEERIMINE

7.1 Ühingu aruandeperioodiks on kalendriaasta. Majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril.

7.2 Ühing teostab raamatupidamist vastavalt kehtivale seadusandlusele ja esitab seadusandlusega ettenähtud korras aruanded pädevatele riigiorganitele ning võimaldab oma majandustegevuse kontrollimist.

7.3 Juhatus koostab kalendriaasta lõpus jooksva aasta majandusaasta aruande ning esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.

ÜHINGU REORGANISEERIMINE JA LIKVIDEERIMINE

8.1 Ühingu reorganiseerimine toimub üldkoosoleku otsuse alusel, milles näidatakse õigusjärglane (-sed), kellele lähevad üle ühingu õigused ja kohustused.

8.2 Ühingu tegevus lõpetatakse kohtuotsusega või üldkoosoleku otsusega või muudel seadusega ettenähtud juhtudel ja korras.

8.3 Ühingu tegevuse lõpetamiseks moodustab ühingu üldkoosolek. Ühingu likvideerimiskomisjoni ja määrab kindlaks komisjoni asukoha ja volitused, likvideerimiskomisjon võtab juhatuselt üle kogu asjaajamise.

8.4 Ühingu tegevuse lõpetab üldkoosolek 3/4 häälteenamusega. Tegevuse lõppedes läheb arhiiv üle EKL-ile või õigusjärglasele viimase üldkoosoleku otsuse alusel.

8.5 Ühingu tegevus loetakse lõppenuks seaduses sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Pink

EVLÜ juhatuse esimees

Põhikiri failina: EVLÜ-Põhikiri-23_05_2021